/nginx/o/2010/07/02/396277t1ha92b.jpg)
Pärnumaal Reinu talus elavad pesukarud, kellel sündis kevadel viis poega.
Pärnumaal Reinu talus kasvavad pesukarupojad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johnnide pere täienes viie liikme võrra kaks ja pool kuud tagasi. Toona sajagrammised pesukarukutsikad on praeguseks kosunud umbes kümme korda suuremaks ja esimene juba laias ilmas uue kodu leidnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ega see pesukaru nüüd eksootiline loom siin Eestimaal ka ole. Poolel Prantsusmaast on teda juba vabapidamisel ja eks ta ole kunagi olnud farmiloomana siia Euroopasse sisse toodud," selgitas Reinu talu peremees Peeter Raja.
Reinu talus pole pesukarud farmiloomad liha ja naha kasvatamise mõttes, nagu ülejäänud tosin looma- ja mõnikümmend eksootilist linnuliikigi. Pere tegeleb hobi korras nende paljundamisega, tulemuste vastu tunnevad huvi nii era- kui riiklikud loomaaiad, aga ka lihtsalt loomahuvilised.
"Ikka rohkem ja rohkem hakkab inimene jälle linnast ära tahtma. Ja paljud sellised maakodu omanikud, kes siiamaani kasvatasid ainult roose, tahavad nüüd maakoju saada midagi huvitavat. Kes päris suure tõukarjaga ei taha tegelda, tahab mingit õueilu – selleks on kanad, kalkunid, pardid, haned ja järjest enam muud keerulisemad loomad nagu nutriad ja ümisejad ja kas või pesukaru," rääkis Peeter Raja.
Aga uisapäisa ei maksa Reinu tallu eksootikat soetama tormata, sest armsa välimusega kaasneb tihti hulk kombeid, mida inimeste eluviisidega keeruline kombineerida. Näiteks ei jää väleda pesukaru osavate käpakeste ees suletuks ükski lukustamata uks.
Raja toonitab, et Reinu talu pole loomaaed. Et eksootilise välimusega sulelised ja karvased rahus paljuneda saaksid, ei saa karja kaupa huvilisi oma õuele lubada.