E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mahedikus maitseb toit ehedalt

Anete Kruusmägi
Mahedikus maitseb toit ehedalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kohvikupidajad tööhoos: Evelin Kuusik (esiplaanil) ja Evi Kuusik. Serveerimisel mahedik ehk smuuti.
Kohvikupidajad tööhoos: Evelin Kuusik (esiplaanil) ja Evi Kuusik. Serveerimisel mahedik ehk smuuti. Foto: Ants Liigus

Eelmisel nädalal avas Pärnu kesklinnas vast renoveeritud puumajas uksed mahetoidukohvik Mahedik, kus külastajaid ootavad värske kohapraad ja kurgimahl.

Kolmetoalisse söögikohta sisse astudes tekib korraks tunne, et oled jõudnud kellegi koju. Helerohelised seinad, lihtsad valged toolid-lauad, vana klaver nurgas ja terrassiuksest sisse puhuv tuuleke tekitavad hubase meeleolu ja viivad mõtted kodutoidule.

Ema ja tütar

Leti ja kogu idee taga seisab kaks vaprat naist: ema Evi ja tütar Evelin Kuusik. Aga restorani lugu saab alguse juba Evelini vanavanaisast, kes läinud sajandi 30ndatel suuri restorane ja hotelle pidas. Eri ajal kuulusid talle Ammende villa, Rannahotell, Grand hotell ja Endla kohvik.

Evelini vanaema töötas Rannahotellis ettekandjana, nüüd valmistatakse kohvikus tema retseptide järgi toitu. Peretraditsioone jätkates toitlustusjuhtimist õppima läinud Evelin võttis aga koos emaga asja jälle tõsiselt käsile ja nii avatigi klientide nõudmisel Mahedik.

Mahetoit - mis see on?

Ökopoodidest ja mahetoidust räägitakse palju. Tihti on teema looritatud salapärase auraga: poed on väiksed ja seal müüdav kaup kallis. Kas tasubki sisse astuda, mõtleb linnaelanik endamisi. Ometi on need, kes kord juba mõnda mahepoodi sisse piilunud, soovinud sinna kauemakski kohvile-kuklile jääda. Nii võib uudishimulik külastaja ka Mahedikku julgesti tulla. Pole see midagi ainult ökoinimestele või muidu erilistele mõeldud paik.

Mahetoit, nagu räägib Evelin Kuusik, on kasvatatud ilma mürke ja keelatud aineid kasutamata. “95 protsenti tootest peab naturaalne olema,” lisab ta.

Taldrikul tähendab see 95 protsenti aga eheda maitsega toite: põldmarja-kaerakliijogurtit, putru, kama, kapsa- ja kurgimahla, suvel borši, talvel toekat loomaliha. Mahedik on eesmärgiks seadnud hooajatoidu pakkumise. “Praegu on meil maasikad, kohe tuleb värske kartul,” seletab Evelin ootusärevalt “Suvel olemegi mõelnud hästi kergeid roogi pakkuda,” põhjendab ta lihatoitude puudumist suvemenüüst. Talvel aga, kui inimesed juba rasva koguma hakkavad, plaanitakse pakkuda metsloomaliha ja kindlasti lammast.

Majagi on ehe

Kohe alguses ütleb Evi Kuusik ära, et ega nende toit olegi läbinisti mahe, sest kogu tooraine pole Eestis kättesaadav. Mis teha, kui kliendid tahavad tsitrusviljamahla, kuid tsitruselised meil ei kasva. “Aga see polegi põhiline,” leiab Evi. “Toit peab olema aus.”

Niisama aus kui toit on restorani majagi. Ei paista siin mingeid plastaknaid ega muud, mis hoone vanusega vastuollu läheks.

Järjepidevus ja taaskasutus peegeldub interjööriski. Selle asemel et peita ja katta, on kunstiakadeemia restaureerimisosakonna üliõpilased vana laemaalingu klientidele imetlemiseks korda teinud, sama mustrit on korratud ülejäänud ruumide lagedel. Vanadest ustest on saanud lauaplaat ja baarilett.

Plaanid, plaanid!

Ehkki inimesed on kohviku kiiresti omaks võtnud, ei ole emal-tütrel põnevate ideede puudust. “Meil saab olema eraldi kaasamüügilett,” teatab Evelin ja selgitab, et kaasa hakatakse müüma nii hommiku- kui lõunasööki. Teinekord ei leidu aega pool tundi süüa, siis saab Mahedikust tervisliku toidu kontorisse kaasa võtta.

“Äripäeva kiirus ei peaks segama meie toiduvalikuid,” arvab Evelin. Kavas on hakata korraldama koolitusi-õpitube tervisliku toitumise ja kohaliku tooraine tähtsuse kohta, soovides sinna kaasata nii koolieelikuid, noori kui peresid. “Ei pea ju ainult friikartulitest ja kokast toituma, sööma peaks ikka porgandit, peeti ja kaalikat ka,” ütleb Evi.

Ja vana klaver ei seisa Mahediku nurgas niisama. Kohvikupidajatel on nimelt plaanis salongiõhtud, kuhu kätt harjutama kutsutud muusikakooliõpilased. Kui aga mõni seltskond üldisest melust veidi vaiksemat nurgakest otsib, avatakse nende tarvis pea ruum, kus pisut privaatsemas õhkkonnas grafoprojektoriga kas või reisipilte seinale lasta. Pühapäeviti kavatsetakse pakkuma hakata brunch’e ehk pikki hommikusööke. Kõigepealt aga avatakse suviste külastajate rõõmuks õdus terrass.

Mahedik ootab kliente esmaspäevast reedeni 8-21, nädalavahetustel 10-23. Hommikupuder maksab 20 krooni, vett pudru kõrvale saab tasuta. Järgmisel nädalal valmib koduleht www.mahedik.ee ja peale selle saab kohvik endale blogi.

Märksõnad
Tagasi üles