Kati Saara Vatmann: Tannhäuser ja valged varesed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Ilma ja olude ümber ürisemine ei vii kuhugi. Vihma ja jahedusega arvestades on võimalik Eestimaa suveski patareid talveks täis laadida. Teistmoodi. Aga tingimata, sest sita-suusailma-soig tühjendab neid veelgi – tühi kott ei seisa püsti ja meist olenejatel oleks kangesti kahju, kui me järgmisse kevadesse ei kestaks.

Kultuur, sõbrad, kultuur kuulub rahvale! Suvelavastuste või suvesse sobitatud soorituste žurnaalis on 48 nimetust. Kui nende rütmis mööda Eestimaad tiksuda, saab küll viietonnise suve. Rahalises mõttes, kui arvestada kütust, pääsmeid, toitu jne, ent koha ja maitse järgi saab valiku teha.

Minu jaoks algas teatrisuvi Estonia teatri “Tannhäuseriga”, milles mu isa-poolt-vend Lauri Vasar laulis Wolframit. Istusime lastega rahvusooperis sellelsamal rõdul, kus veetsin suure osa lapsepõlvest. Nii papa Harri kui Tallinna-daamist vanaema viisid mu sinna Attila, Rigoletto ja Traviata lauldes suremisi vaatama, nii et tean mäletada.

Märksõnad

Tagasi üles