Väino Linde: Aeg tehtust aru anda

Väino Linde riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees (Eesti Reformierakond) Foto: PP

Alles see oli, kui Hannes Võrno luges detsembris jõuluvanana Toompeal saadikutele sõnu peale, ja juba on meil ka kevadistungjärk läbi. Aga pool aastat tööd jäi ju ometi sinna vahele. Arvan, et kõik Pärnumaalt valitud saadikud on selle aja sees olnud oma erakondlikust kuuluvusest sõltumatult asjalikud ja molutajaid meie seas pole.

Tagasivaatavalt meenuvad mulle pikad vaidlused ja esinemised parlamendisaalis. Aga ka kompromisside ning ühisosa otsingud seaduseelnõude pinnalt nii kolleegidega koalitsiooni kui opositsiooni ridadest, samuti valitsusliikmetega.

Väga oluliseks tuleb pidada, et sel kevadel pääsesime negatiivse lisaeelarve vastuvõtmisest. See viitab eelkõige muidugi meie majanduse stabiliseerumisele, kuid samal ajal näitab, et riik suutis oma kulusid-tulusid päris täpselt prognoosida.

Sõnad said seaduseks

Kokku võtsime 2010. aasta kevadistungjärgul riigikogus vastu 95 seadust, millest mitu on eriti olulised. Toon näitena põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mis üritab meie hariduselu kitsaskohti parandada ja probleeme kokku traageldada.

Kui hästi või halvasti see õnnestub, näitab aeg. Rahul olen kindlasti sellega, et parlamendis sai eelnõu märksa elulähedasemaks ja selles loobuti näiteks põhikooli ja gümnaasiumi kohustusliku eraldamise nõudest.
Kõigile meile on oluline uus liiklusseadus ja sellega seonduvad lisanõuded liikluses osalejatele. Ikka selleks, et tõsta jalakäija, sõidukijuhi või ratturi turvalisust ja nad tervelt ning rõõmsameelsena koju tagasi jõuaksid. Muuseas, see seadus teeb noortele nii igapäevaseks sõiduvahendiks saanud motorollerite registreerimise tulevikus kohustuslikuks.

Ühe seaduse tegime väga raske südamega. See käis pensioniea tõstmise kohta 65 eluaastani. Kuid ega meil siin häid valikuid olnudki, sest elanikkond vananeb ja tööealisi tuleb igal aastal järjest vähem peale. Pensionikassa defitsiidi vähendamiseks oleks võinud näiteks kõigil pensione vähendada, üldist sotsiaalmaksu tõsta või hoopis slaavi riikidest tuhandeid uusi töökäsi juurde tuua. Arutelude järel otsustasime pensioniea kahe aasta võrra tõstmise kasuks.

Töö põhiseaduskomisjonis

Riigikogu põhiseaduskomisjon, mida mul on au ja kohustus juhtida, tuli möödunud istungjärgul kokku 38 korral. Nende seas toimus väljasõiduistung rahvusraamatukogu saalis, ühisistung koos kultuuri- ja sotsiaalkomisjoniga, ühisistung koos korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoniga ja ühisistung meie parlamendi väliskomisjoniga.

Kokku oli põhiseaduskomisjoni menetluses sel hooajal 41 seadus- või otsuse-eelnõu. Neist võttis riigikogu vastu 11 ja lükkas hääletusel tagasi neli. Ülejäänute menetlemine on pooleli. Olin komisjonipoolne ettekandja riigikogu saalis 20 seaduseelnõu puhul, komisjonikaaslased Mart Nutt viie, Ene Kaups nelja ja Evelyn Sepp ning Igor Gräzin kolme eelnõuga.

Ühe olulisemana meie komisjoni eelnõudest, mis riigikogu seadusena vastu võttis, väärib märkimist riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmine, mis  vähendab sõidukite mitmekilomeetrilisi järjekordi idapiiri ületusel ning võimaldab interneti kaudu end registreerida piiriületajaks kindlal kellaajal.

Aga vähetähtsad pole erakonnaseaduse ning välismaalaste seaduse muutmisedki. Kummardusena  vanaisadele-vanaemadele täiendasime pühade ja tähtpäevade seadust, mille kohaselt septembrikuu teisel pühapäeval hakkame alates järgmisest aastast tähistama vanavanemate päeva.
Sügisel ootab meie komisjonis edasist menetlemist kaks väga olulist eelnõu, mõlemad käsitlevad põhiseaduse võimalikku muutmist: üks kultuuriväärtuse täiendava kaitse osas ja teine valimistsüklite ühtlustamise teemal.

Samuti väärib märkimist, et hiljaaegu tegi põhiseaduskomisjonis ettekande andmekaitse inspektsiooni peadirektor isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse täitmisest.
Seetõttu võib julgelt öelda, et möödas on need ajad, mil selle ametkonna esindajad arvasid, et ajalehes toodud avalik sünnipäevaõnnitlus või mõne kooli kodulehel olev abiturientide lõpupilt on seadusrikkumine. Selline väärtõlgendus ei tulenenud seadusest.     

Endast veel

Rahul võin olla, et kokku esinesin sel hooajal riigikogu saalis kõnega 104 korda. Vahest ei tundugi see teab kui suur number, kuid sellega olen 101 kolleegi seas teisel kohal. Avalikke küsimusi esitasin riigikogus ettekandjatele omakorda 37, mis viis mind sel alal kolleegide hulgas kindlalt esiveerandisse. Olen osalenud kõigil riigikogu kevadhooaja istungeil. Aga piinlikkust pean tundma, et kevadel teenisin autoroolis hetkelisest ettevaatamatusest 600kroonise rahatrahvi.

Mis veel? Ah jaa, üle poolteise aasta käisin välislähetuses, seekord Madridis ja Ankaras, vastavalt Hispaania ja Türgi parlamendi kutsel.
Riigiõiguslikel teemadel astusin üles ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Jõudumööda olen üritanud pehmendada meie praeguse linnapea Toomas Kivimägi  ja rahandusminister Jürgen Ligi vastasseisu. Vähemalt Vallikääru investeeringute osas see enam-vähem õnnestus.
Kahju on, et ei saanud osaleda Leplaane külaseltsi jaanipeol, kuigi olin sinna isakodujärgse naabrimehena kutsutud. Aga elus on juba kord nii, et igale poole ei jõua. Ehk järgmine kord.

Pärnumaalt riigikokku valitud saadikud annavad Pärnu Postimehe palvel lehelugejatele aru, millega nad lõppenud istungjärgul tegelesid.