Raad pani Pärnus joomisele päitsed pähe

Raad määras kindlaks kohad, kus muutunud korrakaitseseadusele vaatamata ei tohi Pärnus priipärast alkoholi tarbida.

Ehkki täna jõustuv korrakaitseseadus ei keela avalikus kohas alkoholi või „toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet” tarvitada, peab purjutaja või uimastimanustaja arvestama siiski teatud kitsendustega. Eelkõige sellega, et ta ei tohi meelemürgiga mürada ühissõidukipeatuses, ühissõidukis, koolieelsete lasteasutuste, koolide, noortelaagrite, ravilate, hoolekandeasutuste hoonetes ja territooriumil või lasteüritustel.

Peale eeltoodu on kohalikul omavalitsusel korrakaitseseaduse kohaselt õigus määrata oma territooriumil kas laste või terviseedendamisega seotud või muustki vaatevinklist olulised kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse teisi isikuid häirivaks.

Pärnus on neiks paiguks Pärnu kesklinn, kõik laste mänguväljakud, Mai kergliiklustee, rannapromenaad ja suurem osa Jaansoni rajast.

Saab ka keelamiseta

„Keelasime alkoholi tarbimise kesklinnas, välja arvatud restoranid, toitlustusasutused ja teised analoogsed ettevõtted, ehk teistpidi öeldes: me ei soovi näha inimesi jalutamas mööda Rüütli tänavat, õllepudel käes, või Rüütli platsil piknikku pidamas,” selgitas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi omavalitsusele antud voli rakendamist. „Alkoholi tarbimine on meie otsusel keelatud laste mänguväljakutel – kommentaar sellele on arusaadavalt liigne.”

Enamikus parkides alkoholi tarbimise keelamise põhjus on linnapea sõnul soov vältida parkide kujunemist lahjema või kangema märjukese rüüpamise paikadeks. Samas on neile, kellel on soov pidada piknikku pisukese keelekastega, sellekski sobivaid kohti (loe: parke).

Tahe mitte käia lauskeelamise teed oli päevakorras Jaansoni raja vasakkalda promenaadil alkoholitarbimise lubamise või mittelubamise üle otsustamiselgi. Sealgi jäi peale seisukoht, et kuni kõik on paigas, mille linlased ja Pärnu külalised kohe omaks võtsid, viks ja viisakas, ei ole mõttekas toimuvasse keeldudega sekkuda.

„Ent eks me monitoori seda kohta enim: kui kord läheb käest, võib see olla üks esimesi, mis keeldude loetellu tagasi läheb,” märkis linnapea.

Müra sai loa keskööni

Rääkides häiriva käitumise olemusest ja piirist, kust maalt alates võib kõnelda teisi isikuid häirivast käitumisest, tõdes linnasekretär Tiina Roht, et paraku pole selleks seadusest tulenevaid selgeid piire. Küll tuleb häiriva käitumise hindamisel lähtuda eri aspektidest.

„Näiteks võib häirivaks käitumiseks pidada valjuhäälset lärmamist ja ebatsensuursete väljendite kasutamist, ülemäärase müra/heli tekitamist ja muud sellist. Kindlasti tuleb iga juhtumit käsitleda erinevalt ja arvestada konkreetsete asjaolude ja isikutega,” nentis linnasekretär.

Samal ajal on ennast häirituna tundva kodaniku käitumine ühene: ta peab pöörduma vastavate ametmeeste poole.

„Avaliku korra üle teevad järelevalvet korrakaitseametnikud: nii politseiametnikud kui kohaliku omavalitsuse vastavat pädevust omavad ametnikud,” märkis Roht.

Linnas korrakaitseseadusest lähtuva alkoholitarbimise sätestamise kõrval võttis Pärnu linnavalitsus läinudneljapäevasel istungil vastu otsuse lubada müügikoha hooajalise laiendusega kaasnevat, kuid mitte teisi isikuid häirivat ülemäärast müra ja valgusefekte. Seda tööpäevadel 7–23, reedel kella seitsmest südaööni, laupäeval kella kaheksast südaööni ja pühapäeval 8–23.

Korrakaitseseadusest

Käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse, ning selle piirkonna tavadest.