Suveleitsakus toimunud Rahvaliidu erakorralisel kongressil emotsioonid üle ei keenud. Eelmise korraga võrreldes on erakond vist enam-vähem leidnud sisemise tasakaalu.
Juhtkiri: Aare haaras ohjad Rahvaliidus
6. juuli 2010, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal oletas Pärnu Postimees võimalikku rebimist Rahvaliidu esimehe koha pärast Juhan Aare ja Ingvar Tšižikovi vahel. Tegelikkuses tegi Aare puhta töö, kindlustades endale 310 delegaadi häältest 295. Ainus vastaskandidaat Tšižikov noppis vaid 11 häält. Selline jõudude vahekord kindlasti ei soosi Tšižikovi mõtet sügisesel parteikongressil veel kord esimeheks kandideerida.
Juhan Aare usub, et Rahvaliidul on võimalus saada järgmises riigikogus 10-15 kohta. See oleks hämmastav valimisedu, kui arvestada, et riigikogu praeguses koosseisus on Rahvaliidu fraktsioon sisuliselt lagunenud ja tegelikult vaid vormistamise küsimus.
Rahvaliidu kongressi kajastused ei andud aimu, millega kavatsetakse võita valijate südameid. Kui Tšižikovi puhul võinuks eeldada suuremat distantseerumist Rahvaliidu senistest juhtidest, võib Aare olla pigem vanameelsem.
Peaküsimuseks saab ilmselt see, kuidas kavatseb Juhan Aare vabaneda Rahvaliitu koormavast taagast.
Kindlasti peab uus esimees suutma tagada Rahvaliidu üksmeelse tegutsemise seatud eesmärkide nimel. Millised need sihid on, praegu väga välja ei paista. Postimees avaldas Aare mõne mõtte, need aga sobivad pigem valimiskampaaniaks või ettepanekuteks valitsuskoalitsiooni leppesse.
Eesmärk muutuda riigikogus üheks kaalukeeleparteiks ei ole piisav. Sel juhul jätkuks Toompeal näotu poliitiline lehmakauplemine, mida valitsusliit on roheliste toetuse tagamiseks juba küllalt harrastanud.