Eero Janson: Rohkem solidaarsust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Pärnu Postimehe 27. juuni juhtkiri “Põgenikepoliitika jäägu konservatiivseks” põhineb mitmetel valefaktidel. Esiteks väidetakse, et 70 aastat tagasi Läände põgenenud inimesi ei saa võrrelda tänaste põgenikega, sest tollal põgenesid inimesed välisriigi repressioonide eest ja asusid vastuvõtvas riigis esimesel võimalusel tööd otsima.

Paguluse puhul pole oluline, kas inimene põgeneb naaberriigi sissetungi või kodusõja tõttu, oht elule on oht elule. Tegelikult on nüüdsete pagulaste ja 70 aasta taguste põgenike vahel vaid üks erinevus: sellal kui teise maailmasõja ajal ja järel võtsid lääneriigid Eestist tulnud põgenikke vastu vaid heast südamest, siis tänapäeval on riikidel, sh Eestil, juba rahvusvaheliselt võetud kohustus kõiki abivajajaid, kes nendeni jõuavad, aidata.

Samuti ei vasta tõele väide, nagu ei tahaks nüüdsed pagulased töötada või õppida kohalikku keelt. Vastupidi, töö leidmine on Eestilt kaitse saanud pagulaste jaoks üks olulisemaid etappe oma elu taas ülesehitamisel, sest see annab neile vajaliku stabiilsuse ja iseseisvuse. Suurem osa vähem kui sajast Eestis elavast pagulasest on endale töö leidnud.

Märksõnad

Tagasi üles