Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2014/07/01/3158237t1hdac5.jpg)
Öelgem kohe, et mitte Ukrainas, kus käib ja jätkub kodusõda. Aga nagu rahvusvaheliste konfliktidega ikka ja jälle – kuna maailmas jagub sügelevate kätega seltskondi, leidub alati keegi, kes teise konflikti varjus püüab oma püha üritust edendada ehk siis kallab õli tulle.
Väiksema sõjana pean silmas Iisraeli uut kättemaksuoperatsiooni. Mäletatavasti rööviti 12. juunil Läänekaldal kolm juudi noorukit ja Iisrael pani süü selles kohe palestiinlaste Hamasi rühmitusele, mis oli 2006. aastal autonoomia parlamendivalimistel võitnud seni võimul olnud Fatahi, ent suutis oma valitsuse ametisse panna vaid Gaza sektoris. Pärast seda kujunes seis, kus Iisrael oli vaenujalal Gaza sektoriga, Läänekallas, kus toimetab palestiinlaste liider Mahmoud Abbas, oli aga suhteliselt rahulik. Tänavu mais-juunis suutsid Hamas ja Fatah kokku panna ühisvalitsuse ning on iseloomulik, et kohe pärast noorukite röövimist nõudis Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Abbasilt hamaslaste väljatõstmist valitsusest.