Eino-Jüri Laarmann: Kas kriis teedeehituses või teedeehitajates?

Eino-Jüri Laarmann
, Pärnu linnavolikogu liige (Toomas Kivimägi valimisliit)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavolikogu liige Eino-Jüri Laarmann.
Pärnu linnavolikogu liige Eino-Jüri Laarmann. Foto: Urmas Luik

Lugupeetud maanteeameti peadirektor. Mis on lahti Pärnu linna ümbersõitude objektidel? Ehitajate tee, mis on Pärnu linna läbiva Via Baltica osa. Objekti tellijaks on maanteeamet. Töövõtja AS Koger & Partnerid, tööde algus oktoober 2009, tööde lõpp september 2011.

Ehitustööd objektil algasid sügiskuudel ja mingisugune ehitustegevus toimus talvelgi. Teetöödeks kõige ebasobivamal ajal teostati jalakäijate tunnelite betoneerimistööd. Sel aastal oli meid üllatatud karmi talvega, rohked mahtkahanemise praod betoonis on tulemus. Osaliselt teostati ka mulde rajamise tööd.

Kevadel, kui algas teetööde kõrghetk, tööd soikusid. Miks? Normaalse töökorralduse puhul tehakse tee-ehitustöödel meie kliimavöötmes tehnoloogiline vaheaeg talvekuudel, siin aga vastupidi, parimal ehitushooajal. 5-6 kuu pikkune vaheaeg ehitusel suvekuudel pikendab objekti valmimist aasta võrra. Millal valmib Ehitajate tee?

Pärnu ümbersõidu läänepoolne ühendustee – sadamatee ühendus Tallinna maanteega. Tööde tellija on maanteeamet, töövõtja AS Koger & Partnerid, tööde algus 16. november 2009, tööde lõpp 15. oktoober 2010. Sama lugu. Mingi ehitustegevus sügisel käivitati, kuid peagi see soikus.

On siililegi selge, et songitud kallastega auku kolme kuu möödudes 70 meetri pikkune raudbetoonsild ei ületa, kui mingitki tegevust ei toimu. Millal valmib eespool nimetatud objekt koos uue sillaga?

Ehitajate teel on rajatud ajutised ümbersõidud. Kui kauaks? Kas eeloleval talvel tuleb seal turnida?

Läänepoolse ühendustee tarbeks on Lihula maanteest üks sõidusuund üles kaevatud, seda juba eelmisel sügisel. Liiklus on suunatud ühele suunale ja kehtib kiiruspiirang 50 kilomeetrit tunnis. Tööd ei toimu, kaua selline olukord kestab? Kui kaua peavad liiklejad taluma tolmu, müra ja piiranguid?

On arusaadav, et teeremont nõuab piiranguid, aga millal need lõpevad, kui töö ei liigu? Nurinad on õigustatud.

Pärnu linnavolikogu liikmena olen kohustatud need küsimused esitama. Esitan küsimused avalikult, sest tegu on avaliku huviga.

Kas oleme olukorras, kui riigis on suur tööpuudus, aga raha olemasolul tööd seisavad? Kas tee-ehitajate kriis? Pärnusse suunduvad kaks magistraalteed on teadmata ajaks remondis. Eesti Vabariigi algperioodi kriisiajal rakendati töötud tee-ehitustöödele. Pärnumaal valmis kolme kilomeetri pikkune teelõik, nn Surju sirge. Nüüd on raha, peaks olema ka tööjõudu, aga üle kolmesaja miljoni kroonisel objektil tööd seisavad. Miks? Kas teetööde korraldajad on ämbrisse astunud?

Alati ei kehti väljend, et annab jumal ameti, annab ka mõistuse või tänapäevasemalt: annab partei ameti, annab oskusedki.

Pikaajalise teedeehitaja kogemusega (45 aastat) võin öelda, et peale parteilise kuuluvuse peab juhil olema kogemusi ja teadmisi tööst, mida juhtida. Carl Robert Jakobson on öelnud: “Ära õpeta teisi, enne kui sa ise õpetatud oled.”

Lugupeetud majandusminister Juhan Parts. Olen teist alati lugu pidanud ja arvanud  asjalike tegijate hulka. Mis on lahti teie hallatavas maanteeametis? Raha on, aga mingi grupp saamatuid mängib tee-ehitust, narrides asjalikke teemehi. Nii võime ilma jääda sadadest miljonitest eurorahast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles