Uppuja päästmisel läheb tarvis külma pead

Hädasolija tuleb võimalikult kiiresti veest välja saada, tema nina ja suu olgu sel ajal kindlasti veepinnast kõrgemal. Foto: Liis Treimann

Kui ujuda ei oska, ei maksa sügavasse vette hätta sattunud inimest päästma tõtata: nii võib randades valvava firma G4S kommunikatsioonidirektori Andres Lemberi väitel ühe uppuja asemel olla neid juba mitu.

„Kindlasti tuleb eelkõige hinnata olukorda: kas on võimalik niimoodi appi minna, et ei seata ohtu iseennast. Kui võimaliku päästjana iseennast ohtu sead, on asi palju hullem. Kui olukord on hinnatud ja on näha, et tõenäoliselt saad hakkama, julged minna, tulebki seda teha,” rääkis Lember.

Enne päästma minekut tuleb võimalusel kohe helistada hädaabinumbril 112, kirjeldada lühidalt juhtunut, kus õnnetus toimus, öelda om nimi ja telefoninumber.

Kähku veest välja

„Kindlasti on professionaalse abi kohalekutsumine esmane, mida tuleb teha. Ühe telefonikõne tegemine ei võta palju aega. Ja kindlasti tuleks ka sellest teavitada, millised on enda tegutsemiskavatsused, näiteks et lähed uppujale appi,” lisas Lember.

Lemberi sõnade järgi võib paanikas ja rabelev inimene olla potentsiaalsele päästjale kõige suurem oht: ta klammerdub päästja külge ja võib halvimal juhul oskamatult tegutseva päästja endaga kaasa tõmmata.

„Kui inimene on veel kontaktivõimeline, tuleb talle seletada, miks sa tulid ja mis toimub, ja öelda, et ma abistan – teeme nüüd nii, et lähme koos välja. Inimese hingamisteed tuleb püüda hoida veepinnast kõrgemal ja ta tuleb suunata teda selili hoides kaldale,” selgitas Lember.

Kui hädasolija enam ei kontakteeru, tuleb ta võimalikult kiiresti veest välja saada. Kaldal peab kohe veenduma, et kannatanu hingamisteed on vabad. Kui on näha, et inimene iseseisvalt ei hinga, teha kunstlikku hingamist ja vajadusel südamemassaaži kuni kiirabi saabumiseni. Kannatanu peaks panema maapinnale selili.

Küll tuleb kaldal asetada küljele päästetu, kes hingab ja kelle pulss on tunda. Seda aga nii, et pea jääks külili olekuski kuklasse.

Esmaabi ABC

Kui kannatanu ei hinga, painutage ta pea kuklasse ja tõstke teise käega lõug üles. Eemaldage suust võõrkehad (näiteks hambaproteesid) ja katke suu marli või mingi riidetükiga. Pigistage sõrmedega kannatanu nina kinni. Hingake sügavalt sisse ja asetage oma suu tihedalt kannatanu suule. Ärge laske nina lahti ja puhuge õhk kannatanu kopsudesse, nagu puhuks õhupalli. Tehke nii kaks korda järjest. Seejärel kontrollige pulssi unearterilt.

Kui pulss on tunda, jätkake ainult hingamisega. Kui pulssi tunda ei ole, alustage kaudse südamemassaažiga. Asetage üks käsi kannatanu rindkere keskjoonele umbes rinnanibude vahele ja pange teine käsi teise peale. Viige oma keha raskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged. Suruge 15 korda järjest.

Üksinda elustamisel tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (15:2), kahekesi olles üks hingamine ja viis pumpamist.

Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest lapse koed ja elundid on õrnad. Elustamist jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni.

Tänavu on Eestis uppunud juba 40 inimest. Mullu võttis Ahti kümniseks 60 inimese elu.