Veetemperatuuri mõõtjad Pärnu rannas ja lahel

Ihtüoloog Ain Lankov mõõdab lahe vee temperatuuri erinevates veekihtides. Foto: Ants Liigus

Pärnu lahe veetemperatuuri määramiseks kasutatakse nii lihtsat elavhõbedatermomeetrit kui põhiliselt teadustöö jaoks mõeldud tehniliselt keerukat sondi – vastavalt sellele, kes mida saadud andmetega peale hakkab.

Pärnu rannas mõõdavad igapäevaselt vee ja õhu temperatuuri General Security Service’i rannavalvetöötajad. Vee temperatuuri mõõdetakse neli korda päevas, kell 10, 12, 15 ja 18 poide juures täpselt 1,65 meetri sügavuselt merepõhjast.

Kevadel, kui rannavalvajatel veel kaatrit polnud, tuli temperatuuri jalgsi mõõtma minna.

Mõõtmine kui lõbus kohustus

Esimest hooaega rannavalves töötava Greete Aasmetsa sõnutsi oli rinnuni 9kraadises vees sumpamine võrdlemisi ebameeldiv kohustus. Kuid nüüd, kui ilmad palavad ja vesi soe, tahaks iga töötaja selle ülesande enda peale võtta.

“Veetemperatuuri mõõtmine on hea vaheldus tavapärasele tööle ja sellepärast paneme juba päeva alguses paika, kes sel päeval vett mõõdab. Nii saavad kõik sellega kordamööda tegelda,” rääkis Aasmets.

Vett minnakse mõõtma tavaliselt kahekesi. Üks juhib mootorpaati, millega poide piirile sõidetakse, teine mõõdab.

Vee mõõtmiseks kasutatakse tavalist veetermomeetrit, mille külge on kinnitatud raskus, et termomeeter kindlasti põhja jõuaks. Termomeeter istub sees umbkaudu viis minutit. Siis kiiresti jälle kaldale ja saadud andmed tahvlitele välja.

Kuigi vahel tulevad mammikesed märkusi tegema, et nemad olevat Elmari raadiost hoopis teisi numbreid kuulnud kui tahvlil kirjas, ei maksa General Security Service’i rannavalve vahetuseülema Oliver Lootsmanni kinnitusel vee temperatuuri õigsuses kahelda, see on nii täpne kui võimalik.

“Meie mõõtmistulemused lähevad kohe tahvlitele välja ja paljud teisedki kasutavad meie andmeid – Pärnu Raadio, Postimees, ilm.ee, kui nimetada mõningaid,” seletas Lootsmann.

Vahetuseülema sõnade kohaselt kuluvat teinekord rohkem aega telefoni otsas informatsiooni jagamisele kui põhitööle. See aga ei olevat suur probleem, vaid muutvat niigi põneva töö vaheldusrikkamaks.

Temperatuuri mõõdab kallis tehnika

Veetemperatuuri mõõdab Pärnu lahes muude tegemiste seas Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. Põhitegevusena suviti vähemalt kord nädalas lahel mereinstituudi üheksas mõõtmispunktis kalavarude kohta andmeid kogumas käivad mereinstituudi laborant Timo Arula ja ihtüoloogia-kalanduse teadur Ain Lankov mõõdavad muu hulgas lahe vee temperatuuri eri veekihtides.

Kui lihtsuse mõttes mõõdetakse pindmise kihi temperatuuri veepange ja tavalise elavhõbedatermomeetri abil, siis põhjast temperatuuri saamiseks on paar aastat tagasi Norrast ostetud multifunktsionaalne sond. Tegemist pole mitte odava riistapuuga, selle maksumus ületab mitmekordselt pisemat sorti mootorlaeva hinna, mis mehi merele viib.

Arula sõnutsi on sond Norrast ostetud ja lisavarustusega küündib seadme hind 300 000 kroonini. Ent soolase hinna eest sai väärt mõõteriista. Peale temperatuuri saab sellega mõõta vee soolsust, hapniku ja klorofüll A sisaldust merevees eri sügavushorisontides, kus sond määrab rõhkude alusel täpse vee sügavuse mõõtmisel.

“Sond tuleb magnetvõtmega aktiveerida ja seejärel aeglaselt sukeldada,” õpetas Arula. “ Jõudnud põhja, teeb ta oma teel mõõtmised teatud intervalli tagant ja ongi kõik, tõmbad välja, ühendad juhtme abil arvutiga ja loed saadud andmed arvutisse.”

Seadme hooldamisega pole samuti suuremat muret. Arula kinnitusel lubavad kaks liitiumakut kuni kaks miljonit mõõtmist. Keskmiselt kahe aasta tagant käib sond Norras kalibreerimisel, kus vahetatakse välja tühjenenud akudki.

Saadud andmeid on siiani kasutatud põhiliselt akadeemilises teadustöös ja ihtüoloogilistel rakendusuuringutel taustaandmete kogumiseks. Meeste arvates ei teagi paljud, et Pärnu lahel selliseid mõõtmisi tehakse, ehk seetõttu ei osata andmete vastu huvi tunda.

Vana tõde: põhjas on külmem

Eilse hommiku mõõtmiste tulemused lahel näitavad, et muuli otsas on veetemperatuur kuni 3,7 meetrini ühtlaselt 21 kraadi, pärast seda kukub temperatuur poolteise meetriga järsult kuni põhjani viie ja poole kraadi võrra. Uulu madaliku lähedal on aga veetemperatuur kuni põhjani (2,2 m) 21,4 kraadi. Sarnaselt temperatuuri languspunktiga suureneb samas sügavuses mõnevõrra merevee soolsus.

“Põhjus võib olla selles, et jõest tuleb soojem ja vähem soolane vesi peale, mis tõuseb pindmistesse kihtidesse, alla jääb soolasem ja külmem merevesi,” arutles Arula. “Suur mõju merevee temperatuurile on kahtlemata päikesekiirgusel ja tuultel.”

Rekordilised 2,2 meetrit oli lahe vee pinnakihi läbipaistvus mõõdetuna Secchi kettaga Uulu madala lähedal. Sellist näitajat viimased seitse aastat mõõtmisi teinud Arula veel näinud polnud.

Lahe vee läbipaistvuse mõõtmiste tulemusi jämedalt kokku võttes lugesid mehed Pärnu lahe vee seisundi vähemalt läbipaistvuse osas paremaks kui viimastel aastakümnetel.

EMHI ei mõõda veetemperatuuri

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudil paikneb oma mõõteriist praegu Pärnu sadamas ühes mõõtekaevus. Küll ei mõõda see veetemperatuuri.

EMHI hüdroloogia osakonna juhataja Juta Kuiki sõnutsi paigaldatakse aasta lõpuks Pärnu jõe vastaskaldale uus aparatuur, mis hakkab muu hulgas veetemperatuuri mõõtma.