Karmo Tüür: Pärnu hansapäevade kaja Venemaal

TÜ politoloog Foto: PP

Harva juhtub, et Venemaa ajakirjanduses Eestist hästi kirjutataks. Viimatised rahvusvahelised hansapäevad Pärnus aga tõestavad vastupidist. Vastukaja pakatab positiivsusest.

Suurimateks kajastajateks on loomulikult Venemaa enda hansalinnad, kes kohal olid. Muide, kas teadsite, et nn Uude Hansasse kuulub 13 linna Venemaalt?

Vene Hansa

See, et nende 13 hulka kuuluvad Novgorod ja Pihkva, ei üllata ilmselt kedagi. Novgorodis toimusid eelmised hansapäevad ja Pihkva sai korraldusõiguse just nüüd ja siinsamas ehk Pärnus. Tõsi küll, need päevad toimuvad alles 2033. aastal.

Huvi pärast toon ära kogu nimekirja. Kui mitme puhul teil kulmud imestusest kerkisid? Belozersk, Ivangorod, Kaliningrad, Kingisepp, Pihkva, Smolensk, Tver, Tihvin, Toržok, Tot’ma, Veliki Novgorod ja Veliki Ustjug. Viimase ehk 13. Venemaa linnana liitus Pärnu päevadel Vologda, saades ühtekokku 176. liikmeks ühenduses.

Iga uus liituja peab tõestama, et tal on ammuse Hansaga mingi kokkupuude olnud. Vologda kandi linnade siduslooks olla hansaaegse Lübeckist pärit saksa kaupmehe eneseotsingu rännud Venemaal, mille käigus ta pöördus õigeusku ja võttis endale nimeks Prokopi.

Peegeldusi Vene meediast

Aga nüüd siis Vene meedia peegelduse juurde. Tuleb tunnistada, et aastake enne Pärnu hansapäevi peeti vajalikuks mürgiselt märkida, et üritus toimub vaatamata neonatsismi ilminguile Pärnus. Selle probleemi olla tõestanud nii kurikuulus lugu Saksa vormis kujuga kui eelmise linnapea sünnipäevatamine vastavas mundris.

Nüüd aga ei kohta enam midagi sellist. Kõik Vene ajakirjanduses nähtud Pärnu- ja hansateemalised tekstid olid vähemalt neutraalsed-kirjeldavad või suisa positiivsed.

Piiritaguse Pihkva ajakirjandus kajab siiani ülevaadetest, üks parem kui teine. Räägitakse nii üritusest endast ja Pärnust kui sellisest.

Pihkva linnapea Ivan Tsetserski pajatas meedia vahendusel usalduslikus vormis sellest, kuidas ta kondas mööda Pärnu linna ringi, külastades pisemaidki tänavaid ja viimaseidki nurgataguseid. Imestledes jagas ta oma muljeid – kui puhas ja korras kõik on. Kõikjal korralik sillutis ja majad nii puhtad, puud valgustatud, aiad värvitud ja puha. Ja et väikese 70 000tuhandese linnakese kohta on tervelt 80 hotelli!

Erilise uskumatuseseguse vaimustusega räägib Pihkva linnapea Pärnu turust: kui kabe ja viisakas koht! Tõepoolest, Pihkva turud on kaugel vaatamisväärsusest ning vähegi viisakam turuplats naaberlinnas võib jätta mulje ekstra peo tarvis ülesvuntsimisest.

Ka Novgorodi rahvas imestas, et Pärnus ilmselt polegi kombeks lagastada – prügikaste pole kuigi tihti, aga kõik on ikkagi nii puhas. Ning lisades, et vaatamata eelarvamusele, pole näha mingit vaenu vene keele ja inimeste suhtes. Rahvas olla lihtsalt tagasihoidlik, mida tõestavat kas või see, et ka saksa külaliste suhtes ei näidatud välja ülepurskavat vaimustust.

Tõsi küll, novgorodlased ei jäta märkimata, et Pärnu üritus jäi nende omale alla. Aga ega siin ole imestada, riigipoolne rahasüst Novgorodi ülevuntsimiseks oli üüratu, ühtedel andmetel lausa viis miljardit rubla. Sealsete väike- ja keskmiste ettevõtete käive kogu protsessi käigus aga koguni 42 miljardit rubla.

Kuid jäägu see teiste rahakotis sorimine meist kaugele. Tundkem rõõmu toimunust.

Omaaegne Hansa oli suur poliitika. Nii suur, kui toonase Euroopa selles kandis üldse aeti. Nüüdne Hansa on mõnusam ja inimlikum. Selle tasandil asju ajades võib nii mõnigi müüt mõraneda ja suur poliitika oma kurja ilme kaotada.

Muuseas, Pihkva ei peagi võib-olla oma esimeste hansakatsetustega suisa kakskümmend aastat ootama. Esimene proov võiks toimuda juba 2013. aastal, kui Pihkvas planeeritakse n-ö Vene hansapäevi. 10. juulil peaks Novgorodis sõlmitama Vene hansalinnade liidu lepe.

Ehk saavad siis uue hingamise sisse Venemaa hansaportaalidki, mida on kaks: tänapäevase välimusega http://hanse-portal.ru/ (mille ajaarvamine on peatunud Novgorodi pidustuste järel) ja põhjalikum http://www.rus-hanse.ru/main.htm.