/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99996t1h05db.jpg)
Eesti on pea kaks nädalat olnud digiajastus. Eesti üleminekut digitelevisioonile põhjendati riikideülese kokkuleppe ja analoogtelevisiooni suure eetriruumi raiskamisega. Muutuse senises harjunud elukorralduses tõi see väga paljudele inimestele.
Kalev Vilgats: Digitelele mineku valu ja võlu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öeldud on sedagi, et liitumine teenusepakkujatega tähendab tasulise televisiooni tulekut. Selgunud on, et isegi kui kõik seadmed on olemas, võib digiühenduse loomine ebaõnnestuda. Seepeale öeldakse, et teenuse pakkuja peab tagama teenuse kvaliteedi. Küsitakse, kas ikka oli vaja nii ülepeakaela digile tormata.
Pärast analoogtelevisiooni pildi kadumist selgus, et üle Eesti oli ikkagi päris palju neid, kes polnud digi tulekuks mingeid ettevalmistusi teinud või ei teadnudki, et selline samm on astumisel. Ehk on 1. juulist kulunud ajaga saanud digipildi needki, kellele muudatus ootamatult tuli.
Eesti Televisioon tähistab tänavu 55 aasta möödumist esimese saate ekraanile minekust. 1. juuli 2010 hommikul kell 5.13 lülitati viimasena välja Tallinna saatja ja Eesti oli täielikult üle läinud digilevile.