Gaza ”vangilaager“: tapmine ja purustamine

Iisraeli mobiilsed suurtükid on juba pikka aega materdanud Gaza sektori tihedalt rahvastatud ala. Foto: Reuters

Ida-Ukrainas 5. aprillist ja Gaza sektoris 8. juulist käivad sõjad jõudsid nädalavahetusel tapetute arvu osas ühele tasemele – mõlema puhul andis ametlik statistika hukkunute arvuks üle 1100. Peale selle haavatud ja tohutud, tohutud purustused.

Paraku asub Eesti selles infojagamise süsteemis, kus näidatakse rõhutatult Ida-Ukrainat, sestap tuleb ja tasub esmalt kirjeldada Gaza sektorit. See on kitsas, 41 kilomeetrit pikk ja 11–15 kilomeetrit n-ö sügav maariba Vahemere ääres, mis teeb kokku 360 ruutkilomeetrit ehk kolmandiku meie Hiiumaast. Elanikke on seal aga pea kaks miljonit! Pärast üheksa päeva kestnud lööke õhust sisenesid sinna ka Iisraeli maaväed ja käib halastamatu hävitustöö. Seda ei vabanda välja ka õhulöökide päeval tehtud hoiatustelefonikõned või lendlehtede pildumine sõnumitega „lahkuge viie minuti jooksul, siis avame tule“. Küsigem: kuhu on neil säärase asustuse juures minna? Omadele selga?

Hea seegi, et gazalastele pole see kõik mingi uudis. Viimati toimiti nendega samamoodi novembris 2012 ja enne seda detsembrist 2008 kuni jaanuarini 2009. Teadlik lugeja teab, et viimane aeg tähendab vahemikku, kui Barack Obama oli juba USA presidendiks valitud, ent võimul oli jätkuvalt George W. Bush (20. jaanuarini 2009). Obama Lähis-Ida poliitika erinevus Bushi omast oli teada ja Iisrael kasutas Bushi poliitika viimast võimalust.