/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Eile anti Eesti soovile minna uuest aastast eurole lõplik kinnitus kõige olulisemas tahus – vahetuskursis. Jah, üks euro võrdub 1. jaanuarist 15,6466 krooniga.
Juhtkiri: 15,6466
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudis oli ootuspärane ja tegelikult tilkus juba päev varem usaldusväärsetest allikatest, et krooni kurss euro suhtes ei muutu. Vahetuskurss pole meile ei soodsam ega kahjulikum, kinnitatud on see, millega oleme harjunud ja mille muutmiseks ei näinud rahandusminister Jürgen Ligi põhjust.
Pärnu Postimees on nõus nendega, kes ütlevad, et Eesti astub eurotsooni kõige ebakindlamal ajal. Maailma mainega majandusteadlastelt kostab üha tungivamalt soovitusi, et mõni riik võiks kaaluda euroalalt lahkumist. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et Eesti elanikest suhtuvad eurosse kõige suurema ettevaatlikkusega naised.
Igapäevaelus kardetakse hinnatõusu, mis ei pruugi saabuda euroga, vaid hiilib vaikselt ligi.
Üha sagedamini küsitakse, kas ei oota Eestit euromaal kohe aplad euroriigid, kelle suutmatust oma eelarveid hallata peame meie hakkama teiste hulgas kinni maksma. See võimalus on järgmise Kreeka-sarnase kriisi puhul olemas.
Kuigi euro pole imetegija, loodavad Eesti poliitikud, et Eesti saamine kehval ajal euroalasse saadab mitte ainult Euroopasse, vaid maailma tugeva sõnumi. Pikisilmi oodatakse investoreid, kes oleksid valmis paigutama raha Eesti majandusse.
Euroga kaob 16 riiki sõitmisel vajadus raha vahetada. Enam ei saa spekuleerida devalveerimisega Eestis, mis euro puhul ei ole võimalik. Kauba ja teenuste osas tekib hinnavõrdlus teiste riikidega ning loobudes Eestis silmanähtavalt kallima kauba ostmisest, survestatakse tootjaid-müüjaid hindu alandama.
Oleme varemgi olnud harjumatutes olukordades ja õppinud toimima, küll nüüdki.