Siiani on Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaal makstud põllumajanduslikke pindalatoetusi püsirohumaadele, millel kasvab rohkem kui 50 puud hektari kohta. Euroopa Komisjon on aga seisukohal, et sellistele maadele makstav toetus ei tohiks olla niisama suur kui puudeta püsirohumaa puhul.
Olgu öeldud, et plaanitavad muudatused ei puuduta 2010. aastal taotletud toetusi. Kõik need 1261 Pärnumaa talunikku, kes tänavu maikuus oma taotlused esitasid, saavad toetused kätte nende reeglite järgi, mis kevadel kehtisid. Kuid suur osa toetusrahast tuleb Euroopa Liidu eelarvest ja toetuse saamise üldtingimused kehtestab Euroopa Komisjon. Sealne seisukoht on, et alates järgmisest aastast tuleb tingimusi pisut muuta. Komisjoni nõuete eiramine võib kaasa tuua toetuste vähendamise kogu riigis.
Lääne-Eesti erisus
Üldreeglina ei loeta toetusõiguslikuks põllumajandusmaaks maad, kus kasvab üle 50 puu hektaril. Saare- ja Hiiumaal, Pärnu- ja Läänemaal on aga palju kadakatega kaetud püsirohumaid, kus traditsiooniliselt loomi karjatatakse. Nende nelja maakonna osas on Eestis kehtestatud erisus, mis võimaldab täismahus toetust saada ka suurema puude tihedusega aladele.
See tähendab aladel, kus puude-põõsaste võrade lubatud liituvus (ehk võrade projektsioon maapinnale) on kuni pool puudealuse maa kogupinnast.
Järgmiseks aastaks tuleb põllumajandusministeeriumil koostöös PRIAga välja töötada põhimõtteid, kuidas eelnevalt kirjeldatud erisusega aladele edaspidi toetusi makstakse. Euroopa Komisjon, kelle audiitorid on Lääne-Eestis ja saartel-laidudel selliseid maid vaatamas käinud, leiab, et liituvusega alade toetus peaks olema väiksem. Põhjus – tihedate põõsaste all olevat pinda täies ulatuses ja lagedate aladega võrreldavas mahus põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada ei saa.
Puude ja põõsastega kaetud püsirohumaid leidub teisteski Euroopa Liidu liikmesriikides ja mainitud reegel kehtib kõigis 27 liikmesriigis.
Nimetatud neljas maakonnas on erisusega alasid ligi 2500 hektarit, mis moodustab 1,44 protsenti nende maakondade kogu taotlusalusest pinnast. Pärnumaal on esialgsel hinnangul toetusesaajaid, kelle põllumajandusmaid liituvuse probleem puudutab, seitsmekümne ringis ja hektareid kokku 700.
Ühine koefitsient kogu piirkonnale
Mis siis järgmisel aastal muutub? Kõik need põllumassiivid, millel olevad püsirohumaad on lagedad või esineb kuni 50 puud-põõsast hektari kohta, on edaspidigi täies ulatuses toetusõiguslikud. Kui mingil osal põllumassiivist on aga puid rohkem (liituvus kuni 0,5), on PRIA sunnitud selle osa puhul toetust vähendama.
Oluline on silmas pidada, et vähendamise koefitsiendi arvutab PRIA ortofotode põhjal välja tervele piirkonnale ühtselt. Toetuse vähendamine toimub vaid liituvusega aladele.
Puude liituvust ongi kõige parem ja täpsem määrata õhust tehtavate fotode alusel. Nendelt on võimalik määratleda, millised alad on puudeta ja millised tihedamalt puude-põõsastega kaetud. Uued fotod tehakse iga nelja aasta tagant ja siis on võimalik liituvusega alad uuesti üle vaadata.
Paljud erisusega alad kuuluvad poollooduslike kooslustena Natura 2000 võrgustikku ja neile võib taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust. See on võimalus, mida aktiivselt kasutatakse. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse taotlemise puhul jäävad liituvusega alad sellele toetusele täielikult toetusõiguslikeks.
Liituvusega alade kohta toetuse määramise põhimõtted on alles väljatöötamisel. Praeguseks oleme kohtunud juba Saare- ja Hiiumaa põllumeeste esindajatega ning plaanime kohtumist Pärnumaal. PRIA eesmärk on lähiajal põhimõtted paika saada ja aasta lõpuks välja selgitada, keda täpselt ja mis ulatuses need uuenenud nõuded puudutavad.
Kindlasti võtame siis ühendust kõigiga eraldi ning saadame täpsustava info ja kaardimaterjali. Süsteemi välja töötades lähtume sellest, et järgmisel kevadel taotlema tulles toimuks kliendile kõik vanaviisi, vajalikud arvutused ja lisanduvad tegevused teeme PRIAs.
Muudatused on vajalikud, kuivõrd pindalatoetusteks makstavad toetussummad tulevad ELi eelarvest ja Euroopa Komisjon on seadnud tingimused nende vahendite õiglaseks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Seega täidame muudatustega Euroopa Komisjoni nõuded, kuid üritame koos põllumajandusministeeriumiga leida võimalust, kuidas toetada edaspidigi maksimaalselt Lääne-Eesti puiskarja-maadel ja -niitudel toimuvat maa hooldamist.