Ringkäik koos giidiga kummitavas Pärnus

Barbara Lehtna pakub omapärast võimalust õppida Pärnut tundma kohalike kummituslugude kaudu. Foto: Kadi Raal

Tavapäraste giidituuride kõrval võib sel suvel Pärnut tundma õppida linnajuttude kaudu, jalutades ühe kummitava maja juurest teise juurde.

Pärnu kummitustuuride taga on etenduskunstiga tegelev ja suveperioodiks lisatööd otsinud Barbara Lehtna. Kohalikke kummitavaid maju on ta Pärnu Postimehes suvereporterina töötades ühe artikli tarbeks uurinud, peale selle on ta korraldanud Pärnu kalmistuklubi tegemisi. Ta on täheldanud inimeste suurt huvi äraspidise maailma vastu, millest tavaliselt ei räägita.

Ajendatuna välismaistest eeskujudest ja soovist ka suvisel ajal leivale võid määrida, tekkis Lehtnal kummitustuuride korraldamise idee. „Ühtpidi lahutab see inimeste meelt ja teisalt tutvustab linna ajalugu hoopis teise nurga alt,“ räägib Lehtna kummitustuuridest, mis mõeldud ajaloost ja jutuvestmisest huvitatud inimestele.

Programmi pani Lehtna kokku raamatutes tuhnides ja inimeste isiklike lugude põhjal. Tänavu korraldab ta ingliskeelseid kummitustuure üksinda. Esialgu soovis Lehtna Pärnut vaid turistidele tutvustada, kuid huvi kummitus-tuuride vastu on olnud suur ka eestlaste seas. Eritellimuse peale on ta teinud mõne eestikeelse kummitustuuri ja plaanib neid korraldada augustiski. „Ma ei taha pärnakaid kummitustuuridest ilma jätta, annan turismiinfo ja plakati kaudu nende toimumisest teada,“ lubab Lehtna.

Oodatust populaarsemaks osutunud kummitustuurid toimuvad kaks korda nädalas. Tulevaks suveks loodab Lehtna abilised leida ja senisest tihedamini korraldada nii eesti- kui ingliskeelseid ekskursioone. „Sel suvel on kõik kinni minu füüsilises jõudluses,“ selgitab Lehtna, kel tuuride kõrval muidki tegemisi. Lehtna mängib koos Helen Solovjeviga lavastuses „Haltuura“ ja juba järgmine lavastus on algfaasis. Ta korraldab Pärnu Fringe festivali, mis omakorda tähendab kuue alafestivali haldamist ja vedamist.

Enim osalejaid on Lehtna sõnul teisipäevastel kummitustuuridel, kus kõige rohkem on korraga osalenud 24 inimest. Seda on aga korraldaja arvates natuke palju, sest nõnda on kõigini raske jõuda. Reedeti, kui tavaliselt pigem pidu peetakse, on Lehtna jalutanud ka ainult ühe inimesega. „Tunne oli, nagu annaksin monoetendust, aga see sakslanna jäi oma personaaltuuriga rahule,“ räägib ta.

Lehtna ütlust mööda ei ole tema jaoks tuuril osalejate arv kõige olulisem. Peamine, et oleks lõbus ja saaks nalja. Kõige huvitavam oli Lehtna jutu järgi käia kummitustuuril kahe venelasest ekstrasensiga, kes kõiki kummitusmaju katsusid ja mõõtsid.

Kummitustuur ei ole päris tavaline ekskursioon giidiga. Kuigi Lehtna räägib kummituslugude kaudu linna ajaloost, on väga suur rõhk esinemisel ja inimestevahelisel arutelul. Iga tuur on erinev ja on juhtunud, et tuur venib plaanitust pool tundi pikemaks. „Inimesed tahavad oma lugusid jagada ja see on väga tore,“ sõnab Lehtna, kes hindab juturingidest saadavat tagasisidet.