Maisipõllud üllatavad Lõpel hiiglastega

OÜ Lõpe Agro taimekasvatusjuht Vello Simmulmann on seda meelt, et kõrgelt üle pea kasvanud mais on esimese aasta kohta uhke tulemus. Foto: Ardi Truija

Kuigi Lõpe Agro põldudel valitseb suur vihmanälg, üllatab Rabavere maisipõld naabruses elavaid kohalikke elanikke – põlluserv näeb välja nagu kõrge tumeroheline müür, kus taimede kõrgus kohati üle 2,5 meetri.

„2,5 meetri kõrgune mais on uhke mais,“ pakkus OÜ Lõpe Agro taimekasvatusjuht Vello Simmulmann. Maanteede ääres teisi maisipõldusid vaadeldes ilmneb, et täiskasvanud inimene maisipõllul naljalt ära ei eksi. Rabavere küla põllul on aga mais kõrge ja jäme nagu bambus ning selle sisse kõndima minnes võib eksida.

Mais on kultuur, mis nõuab väga palju väetist. Maisi puhul kasutatakse väetisena kõige sagedamini läga. Lõpe Agro laotab oma põldudele kanasõnnikut ja sealäga. “Kasvatame maisi esimest aastat. Et ta tahab palju väetist, laotasime sellele sealäga,” lausus Simmulmann.

Viljapead kõrbevad

Simmulmann märkis, et osaühingu kasutuses on ligemale 3000 hektarit maad. Pärnu- ja Läänemaal kasvatatakse eri kultuure Tõstamaa, Koonga, Varbla, Audru ja Hanila valla maadel. Lõpe Agro tegeleb sea- ja veisekasvatusega ning kogu taimesaak läheb mõistagi loomasöödaks.

Lõpe Agrol on külvatud 480 hektarile suvinisu, 310 hektarile otra, 278 hektarile suvirapsi, talirapsi on 58, talirüpsi 89 ja maisi 75 hektaril.

Maisi kasvatatakse esimest aastat. Silomais on hea lehmade piimatoodangu suurendamiseks. Mais külvati põldudele 2. mail ja seda on kahte sorti. Eestis nii head teramaisi ei valmi, et seda tasuks kasvatada.

“Kui põud jätkub, põldudel vili enam ei valmi. Vihma ei ole tulnud, teravili mitte ei küpse, vaid selle pea kõrbeb otsas ära, kui nii edasi läheb. Kui sademeid saaks, see ehk päästaks,” selgitas taimekasvataja ja lisas, et hädakisa tõsta pole veel põhjust.

Rohumaadel saadi teise niitega silo korralikult, kolmanda niite silo on kehvavõitu. Kui vett ei ole, siis rohi ei kasva.

Talirüps on juba koristatud. Sel nädalal alustas Lõpe Agro talinisu võtmist. Pärast talinisu jõuab järjekord suvinisu ja odra kätte ning viimasena koristatakse septembris suviraps.

Tõlvikud ei valmi

Maisi niidetakse septembri lõpus. Praegu mais õitseb ja hakkab siis tõlvikut looma. Täisküpsuseni tõlvikud ei jõua. Hruštšovi-aegne maisikasvatuskampaania kukkus läbi, sest toona puudusid meie kliimasse sobivad sordid.

“Vahepeal on kõik muutunud. 35 aastat tagasi kaalus lehm 450 kilo, nüüd pea poole rohkem. Siis oli suur väljalüps aastas 4000, nüüd 10 000 liitri ümber,” loetles Simmulmann.

Maisi ja vilja armastavad metssead ning Lõpe kandis on metsikud kärsalised väga suur nuhtlus.

Lõpe Agro siinsetest maadest on Simmulmanni ütlust mööda parimad mullad Lõpe kandis. Põhiosas on maad paepealsed, väga põuakartlikud. Kui Lõpel on huumusekihti 25 sentimeetrit, siis on põldusid, kus mulda on 18 sentimeetrit ja algabki juba paekiht.

„Vaatamata sellele on põllumajandus Eestis maavara number üks,“ lisab Simmulmann. “Ei leidu meie maapõues hinnalisi maake, aga põllumajandus on olnud läbi aastakümnete kindel varandus, mis on meie rahvast toitnud ja toidab ka edaspidi.”