/nginx/o/2014/07/31/3245023t1hb38f.jpg)
Inimesed ei ole siiani aru saanud, millised õigused ja kohustused on külastajatel isegi õiguskantsleri tähelepanu pälvinud Pärnu naisterannas.
Pärnu naisterannas võivad mehedki päevitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Naisteranda läinud inimesed ei jõua ära imestada, kuhu nad sattunud on, paradiisis peesitavad naised aga on nördinud, et neid võetakse kui avalikke naisi, keda võib vahetpidamata vahtida, pildistada ja filmida,” pöördus Pärnu Postimehe poole murelik linlane Kaja Must.
Ka suvepealinna kodulehel sõna võtnud Rein Laanemets on nördinud, et linnavalitsus on lubanud teha rohkem teavitustööd, aga olukord on ikka arusaamatu.
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas möönis, et igal aastal kerkib probleem jälle üles, kuigi korda muudetud ei ole.
“Kuidas me afišeerime asja, mis on seaduse poolest komplitseeritud?” tõi ta välja põhjuse, miks teavitustööd on raske teha.
Sildid tähistavad ajalugu
Murakas selgitas, et 1920. aastatel oli rand tõesti valvatud ala, kus naised said privaatselt olla, aga see on ammu muutunud.
“Viiekümnendatel ilmusid infosildid „naisterand“. Keelumärke ei ole kunagi olnud ega ole ka praegu. Me ei keela kellelegi midagi,” selgitas Murakas naisteranna olemust.
Kuna Pärnu linna arengus püütakse säilitada omapära ja omanäolisust, tähistavadki rannas olevad naisterannast teavitavad sildid ajaloolist ala, kus naistel on õigus alasti päevitada, ilma et keegi neid keelama läheks.
Samal ajal on see Muraka ütlust mööda rannaosa, kus võivad viibida kõik. Ta lisas, et naised on seal omal soovil ja peavad arvestama tõsiasjaga, et meestel on samamoodi õigus rannas päevitada ja ujuda.
Päevitajate probleemid
Omaette küsimus on päevapiltnikes, kes rannas võivad inimesi kiibitsemas käia. Inimesel, kes tunneb, et tema privaatsust rikutakse, on õigus pöörduda politsei poole.
“Kui keegi sealt läbi jalutab, pole tänapäeval nutitelefoniga üks klõps teha mingi küsimus – sa ei või kunagi teada,” tõi Murakas välja nüüdisaja probleeme, millega tuleks enne randa minekut arvestada.
“See ongi sisetunde küsimus, kas ma lähen sinna randa, kas võtan seal ennast riidest lahti või kuidas ma seal üldse olen,” jätkas Murakas.
“Kui mõnda meest häirib, et naised on seal paljalt, on temalgi õigus kutsuda politsei ja öelda: ta tahaks, et kõik need naised, kes seal rannas on, paneksid ennast riidesse,” tõi Murakas näite võrdõiguslikkusest Pärnu rannas.