Enne kui suvitajad end rannaliivale päikese kätte praadima sätivad, sagib rannas juba aovalguses hulk tegelasi, kes annavad ööga ära vajunud rannale jälle kaubandusliku ilme.
Varahommikusel rannal on kriimud silmad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui keskmine pärnakas alles esimeste päikesekiirte peale voodis külge keerab, astuvad esimesed usinad koristajad juba ranna poole, sest Pärnu kaugel kuulus pehmeliivaline supelrand tuleb taaskord suvitajate hordide jaoks korda seada.
Ilmselt seda, et lõbusas meeleolus seltskonnad ja päikest nautiv inimmass suudavad nädalalõpu jooksul randa esmaspäeva hommikuks pisemat sorti (prügi)sõjatandri jätta, pole kellelgi raske ette kujutada, ent seda, mis ilmega vaatab rand teisipäevale näkku, teavad vähesed.
Töö algab varakult
Kella 5-6 ajal pole muidu saginat täis rannas just palju inimesi. On neid, kes naudivad mere ääres jalutades hommikust rahu. Mõni üleööolija sirutab rannaliival väsinud jalgu või kastab end merevees.
Sörkjooksu harrastajatele pakub hommikune tuulevaikus ja inimtühi rannajoon ideaalilähedasi sportimistingimusi. Kõige enam on aga neid, kelle jaoks tähistab päeva algus lademetes plastist joogitopse, lugematul arvul liivast välja turritavaid sigaretiotsi ja rämpsust pungis prügikaste.
Täpselt kell 6.05 kastis ISS Eesti ASi haljastaja Sirje mudaravila ees lilli. Teadupärast tuleb lilli kasta varahommikul või hilisõhtul. Haljastaja sõnutsi on hiljem päike liiga tugev ja autorohkes piirkonnas on raske voolikuid vedada.
Lillepeenarde ümbrus nägi piinlikult puhas välja, vaateulatuses ei märganud silm ühtki ülearust eset. Näis, et seal ei olnud küll rämpsul kohta. Tuli edasi minna.
Vastrenoveeritud Rannapark oli ootuspäraselt heas korrus. Vahest oli asi aga hoopis selles, et juba kella viiest saadik toimetab seal igal hommikul koristaja Virge. Tema hindas pargi väga ilusaks, kuid soovitas tulla parki kaema pärast nädalavahetust. Vaatepilt olevat teine.
Et park on suur, paari-kolme tunniga seda puhtaks ei saa, nentis Virge.
“Sammulugeja järgi käin raskematel päevadel koristades 15 kilomeetrit maha,” seletas naine.
Ulakad varesed
Peale suure prügihulga tuleb hakkama saada varestega. Virge sõnutsi on nooremad isendid ikka väga nahaalsed ega pelga selja taga vastsuletud prügikotti lahti nokkida.
“Mul on seal ranna pool üks tuttav vana vares, kui sellele korra käratan, ega ta rohkem tule,” räägib Virge võimuvõitlusest pargis. Kajakad olevat aga väga viksid sulelised, kes satuvad parki harva.
Pargi üldmulje on kella poole kaheksa paiku üldjoontes korrektne. “Inimesed on tegelikult puhtad ja leiavad prügikastid üles küll,” ütles Virge. Kahetsusväärselt on aga juba katki tehtud linnapoolse veekraani nupp ning rannapoolsest ei tule millegipärast vett.
Prügi laiutab liival
Rannaliival vaatab vastu aga sootuks teine pilt: peesitajatest tühjal liivaribal valendab kõrvuti nii suitsukonisid kui joogitopse, rääkimata jäätisepaberitest ja muust pisiprügist.
Öised grillijad pole pidanud paljuks jätta oma kasutatud varustus teistele uudistada. Keegi on punase poi veest välja tirinud ja ehtinud sellega niigi punase rannapingi.
ISS Eesti ASi töötaja Aleksandri ütlust mööda leiab hommikuti liivalt kahetsusväärselt palju katkist klaastaarat. Meestel on komme koguda kokku kõik leitud joogiklaasid, pokaalid ja pitsid, mida leiab nii maast kui pinkidelt.
Promenaadi ääristavate põõsaste alt võib leida igat sorti prügi, kuigi kohati pooltühjad prügikastid seisvad pea iga pingi juures. Prügikastide sisuga tutvumiseks on mõni kodanik need jõuga lahti murdnud ja nende sisu on varesed teistele vaatamiseks välja laotanud.
Koormatäis rämpsu
Traktori peal töötava Arvedi sõnutsi saab neljatonnise kandevõimega järelkäru nädalavahetuseti suure kuhjaga prahti täis. Argipäevadel ulatuvat prügi kõigest servani. “Arvan, et keskmiselt kogume rannast 200-300 kilogrammi prügi, ilmselt on see number viimastel päevadel mitu korda suurem,” seletas mees.
ISS Eesti ASi koristaja Ivanov rääkis, et nemad koristavad rannast suurema sodi, kuid ei võta riideid ega mänguasju. “Riideid me ei võta ja mänguasju ka mitte. Ükskord kaotas üks soomlane nii oma jalanõud. Kui mänguasju leiame, paneme pingi peale. Vahel tullakse järele või mängib nendega keegi teine,” naeris Ivanov.
Tõepoolest leidub rannas hommikuti üsna palju riidekraami. Nii võis leida liivalt mitu paari meeste ujumispükse, katkise paari sandaale ja naistekinga. Omaniku olid kaotanud õlgkübar ja kaks saunalina. Meri oli randa uhtunud vettinud puutüki ja sinise tünni.
Rohkem inimesi, enam prügi
Pärnu linnavalitsuse andmetel on teenusepakkuja kohustatud koristama ranna kella üheksaks hommikul ning tühjendama prügikaste ja -konteinereid vastavalt vajadusele mitu korda päevas.
ISS Eesti ASi haljastusspetsialisti Anu Nurmsalu kinnitusel on ISS Eesti AS arvestanud tavalisest suurema rahvahulgaga, palganud lisatööjõudu ja toonud juurde prügikonteinereid. “Ilusate suveilmade tõttu on ranna piirkonnas liikvel rohkem inimesi, seega on loomulik, et tekib enam prügi, kuid anname endast parima, et säilitada ranna puhas välimus,” ütles ta.
Nurmsalu sõnutsi sõelutakse liiva kord kuus ja teiste randadega võrreldes saab Pärnu ranna liiva lugeda puhtaks.