/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2008/07/31/61429t1h7105.jpg)
Jutud päikeseliste päevadega digipilti segavast ülilevist ei pruugi kuumalaine ajal ilmtingimata tõeks saada, sest ainult kuumus ja päikesepaiste telerilt pilti eest ei vii.
Kas kuumalaine viib teleril pildi eest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digipöörde eestvedaja Jüri Pihel tunnistas, et viimasel ajal on tõesti tulnud tegelda nende inimeste muredega, kelle teleris on pilt hangunud või kadunud sellise harva nähtuse nagu ülilevi pärast.
„See on üks loodusnähtus, kuid see ei ole otseselt ilm. Täheldatakse küll seost kauni ilmaga, et kõrgrõhkkondade ajal on seda rohkem, kuid otseselt temperatuur või päike digilevi ei mõjuta,” rääkis Pihel.
Nagu nähtuse nimigi osutab, on tegemist olukorraga, kus saatjate signaalid levivad teatud atmosfäärikihtides peegeldudes tavapärasest kaugemale.
„Siis juhtub see, et mitmesaja kilomeetri kaugusel asuv saatja, mis töötab sama sagedusega kui näiteks Tallinna saatja, signaal jõuab ka siia,” selgitas Pihel. „Ja kui antennisüsteem on väga tundlikuks ehitatud või kehvasti suunatud, hakkab ta sisse võtma ka seda teist, kaugel asuvat saatjat. Mürad lähvad nii suureks ja digi-boks tõstab käed üles.”
Kõige enam on ülilevi probleemiks põhjarannikul elavate inimeste jaoks, kes püüavad oma antenniga ka Soome kanalite pilti vastu võtta ning on ehitanud endale tohutu võimendiga antennisüsteemi.
Ülilevist tingitud probleemide leevendamiseks tulebki üle vaadata antennisüsteem. „Antenn peab olema optimaalne – piisavalt tugev, aga mitte üle mõistuse tundlikuks keeratud,” andis Pihel nõu.
Absoluutset kaitset ülilevi vastu siiski pole, kuid õnneks esineb seda vaid paar korda aastas, mitte rohkem.