Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni aeg tagasi käisime koos sõpradega vaatamas Elmo Nüganeni lavastust “Igatsus” Linnateatris. Tõesti tore ja sisukas lugu, mis on vürtsitatud nüganenliku peene ja maitseka huumoriga. Harva juhtub nii, et etenduse ajal tekiks mõte mõni tsitaat kirja panna ja seda edasi arendada. Selle lavastuse dialoogid olid detailirohked ja haaravad, aga mind kõnetas väga mõttekild “rahamaailma peata ratsanik”.
Kas olete selliseid näinud? Ratsutavad muudkui edasi, tehes absurdseid otsuseid ja samal ajal veel rahulolevalt läbikukkumisi uute projektide taha peites. Üks peategelastest oli autori tahtel just sellise elustiili valinud. Selle kuvandi tänapäevane vaste ratsutab häbitundeta läbi elu. Nüüdisaegne rahamaailma peata ratsanik jätab endast maha kaose ja võlad. Muidugi, tasuta lõunaid ei ole ja keegi teine peab tekkinud võlad ja pankrotid kinni maksma. Või juhtub nii nagu lavastuses, et ajalooliselt tekkinud vara ja võimalus lihtsalt mängitakse maha.