Kihlepas toimetasid müüdimurdjad

Müüdimurdjad on ametis oksjonisildi valmistamisega. Foto: Ants Liigus

Audru vallas Kihlepa külas oli sel nädalal noortevahetus, mille käigus üle Eesti Kihlepasse kokku sõitnud 15 noort korraldasid projekti “Müüdimurdjad” käigus külarahvale oksjoni, lõkkeõhtuid ja orienteerumist.

Siiski ei tegelnud müüdimurdjad ainult ürituste korraldamisega. Rühmatöö käigus maaelu edendamise ja motivatsiooni tõstmisega tegeleva projekti osalised tegid talgutöidki.

“Värvisime internetipunkti kaks seina ära ja tegime pingid,” rääkis noorte juhendaja Kaija Kõiv.

Üleeile keskpäeval olid tüdrukud ametis nädala tippsündmuse, oksjoni korraldamisega: maalisid oksjonisilti ja käisid ettevõtmisele torupillimänguga reklaami tegemas. Oksjon ühendas müüdimurdjad ja kohalikud noored, keda Kihlepa külas on 185 külaelanikust täpselt 159. Oksjoni idee oli noorte algatus.

Paksu rahakotti oksjonile kaasa võtta polnud vaja. Nimelt sai endale asju soetada töö tegemise eest. Tööde hulgas nimetas Kaija Kõiv muuhulgas teadetetahvli  ülevõõpamist, lõkkeõhtu korraldamist, mullahunnikute äravedu ja internetipunkti kahe ülejäänud seina värvimist.

Töötegemise eest pakuti kohalike meistrimeeste produkte: roigasmööblit või kõrkjatest meisterdatud torne. Need olid aga vaid osa oksjonil pakutavast. “Põhirõhk oli ikkagi lõbusõidul külaesindaja Marika Hundi Ladaga ja ühisel õhtusöögil,” tutvustas Kõiv pakutavat.

Kolmapäeval korraldasid noored stiilselt orienteerumise, mis ei tähendanud mitte midagi muud, kui alguses disainiti end suurest riidehunnikust sobivat valides kihvtiks ja siis mindi orienteeruma. “Metsas ehiti end veel kõikvõimalike okste ja kõrtega,” kirjeldas Kõiv.

Ülesanded orienteerumispunktides olid põnevad: näiteks tuli lina all olevaid esemeid ära arvata ja lusikas riiete alt läbi ajada. Lõppes kogu üritus kahe sekundi kuulsuse ehk fotosessiooniga, kus kõik kostüümid said jäädvustatud.

Enne noortevahetust koolitusele

Kihlepa külla sõitnud noored pole juhuslikult sinna sattunud, vaid projekti kandideerinud ja koolituse läbinud. “Mõiste “noortevahetus” tekitab natuke segadust, sest selle all peetakse enamasti silmas rahvusvahelisi üritusi. Selle projekti raames on aga tegu üle Eesti kohale sõitnud noortega vanuses 15-23 aastat,” selgitas Kõiv.

Noored jagati kahte rühma ja neile tehti eelkoolitus, kus nad oma tegevuskava ise paika panid. “Saime kokku küla esindajatega, kellelt uurisime täpsemalt järele, mida külal vaja oleks ja millised on murettekitavamad probleemid. Noored pakkusid välja, kuidas üht või teist probleemi lahendada,” jutustas Kõiv.

Küla esindajatele tegi enim muret asjaolu, et noored pole väljapakutud projektides osalemisest huvitatud.

“Noortega tegutsemine ei ole päris sama, mis töö täiskasvanutega, noorte kaasamisel peab arvestama nende võimeid ja oskusi ning see pole alati lihtne,” teadis Kõiv.  

Üks rühm Pärnu-, teine Ida-Virumaal

Noortevahetus toimus samal ajal Ida-Virumaal Konjus. Sinna saadeti teine rühm noori, kes algatas uue info levitamise süsteemi pudeliposti näol ja pidas neljapäevaõhtul maha integratsiooniürituse “Kultuuride õhtu”.

“Konju küla probleem oli, et info ei levi,” teavitas Kõiv. Noored tahtsid asja parandada ja olla seejuures keskkonnasäästlikud: mitte uputada küla kuulutustega. Uudse lahendusena pakkusid nad mereäärsele külale välja pudeliposti idee. Toimus töötuba, kus kujundati pudeleid, ja teisipäevaõhtuse rongkäigu raames paigutati pudelid koos kasutusjuhendiga küla seisukohalt strateegilistesse kohtadesse. “Kuulutused hakkavad sinna sisse käima,” seletas Kõiv.

Kasutusjuhendis paluti külaelanikul kuulutus pärast läbilugemist tagasi panna ja uudisest teistelegi rääkida.

“Kultuuride õhtul” Konjus õpiti keelt mängude ja laulude kaudu. “Kasutasime laule, mis on nii eesti kui vene keeles viis on sama, kuid sõnad erinevad,” tutvustas Kõiv head ideed keelebarjääri ületamiseks.

“Meie eesmärk on pakkuda eeskuju ja näidata, kuidas asju organiseerida,” rääkis Kõiv ja selgitas, et kiireid muutusi nad ei taotle.

Kõiv näeb oma tulevikuülesandena tegelemist külaesindajate ja rahvamaja tegelastega. “Praegu on palju selliseid kohti, kus puudub eestvedaja. On inimesi, kes edendavad külaelu üldiselt, kuid noortele puudub tugi,” seletas ta.

Idanemas on kodukandi praktikandi idee tuua maakondadesse inimene, kes aitaks projekte teha.