Juhtkiri: Vastuoluline Eesti

Foto: Pärnu Postimees

Üleeile esitletud värskeimast, esimest korda koostatud “Eesti inimvara raportist” selgub, et Eesti on vastuolude riik. Näiteks oleme haridusnäitajate poolest maailmas esirinnas, aga õpetajad on rahulolematud. Kõrghariduses on meil Ida-Euroopa paremaid teadussüsteeme, kuid ülikoolid on seesmiselt killustunud. Meie majanduse tootlikkus on madal, aga majanduskasv oli aastaid kõrge. Tööpuudus jääb kauemaks kõrgele tasemele, kuid lisandub valdkondi, kus on tööjõupuudus. Räägime vajadusest tuua sisse võõrtööjõudu, aga ise ei teagi täpselt, kui palju on Eestis töötuid jne.

Raporti järeldus on ühene: Eestis käib inimvara hoolimatu raiskamine. Vastuolusid oleks pidanud hakkama lahendama aastaid tagasi, selle asemel lasti neil kuhjuda. Enam kui 40-leheküljeline dokument annab soovitusi, kuidas olukorda parandada.

Raporti koostamise initsiaatori Eesti koostöö kogu juhatuse esimees Peep Mühls loodab 2011. aasta märtsivalimistele. Selleks ajaks on selge, kui palju neist teemadest on leidnud kajastamist valimisplatvormides.

Eesti on saavutanud kõik aastate jooksul püstitatud välispoliitilised eesmärgid. Euro tulemise järel peab Eesti asuma püstitama ja saavutama siseriiklikke eesmärke. Meil ei ole vaja soodustada sisserännet, vaid tuleb anda tööd praegustele töötutele.

Seoses raporti avaldamisega on koostajad mokaotsast maininud, et valitsus on sellistest ekspertide soovitustest huvitatud. Ent huvitumisest üksinda ei piisa, kui midagi ette ei võeta. Kord küsis Pärnu Postimees majandusprofessor Raul Eametsalt, kui palju arvestab valitsus majandusekspertide ettepanekutega. Vastuse võiks võtta kokku sõnadega “niivõrd – kuivõrd”. Praegune ja järgmine valitsus peaksid inimvara raporti võtma oma sisepoliitilise tegevuse aluseks.