/nginx/o/2009/02/02/126742t1h8e83.jpg)
Meie muutuva elu ja keskkonna juures on aeg-ajalt kosutav tunda püsivaid ja hoolega alalhoitavaid väärtusi ning traditsioone. Samuti on muusikaga – ühest küljest on nauditav avastada uut ja moodsat, aga ikka ja jälle pöördume tagasi vanade meistrite igihalja loomingu juurde. Ka festivalil püsivad uute ideede, esinejate ja interpretatsioonivormide kõrval oma elujõudu tõestanud traditsioonid.
Oistrahhi festivali järgmised kaks kontserti hoiavad üleval väljakujunenud, ometi ajaga kaasaskäivaid traditsioone.
Täna kell 20 toimub Pärnu kontserdimajas juba mitmendat aastat Pärnu publikut vaimustanud ooperi galaõhtu. Kuigi iga kord selle ettevõtmise väline vorm natuke teiseneb, võib kindlalt öelda, et sellest on saanud Oistrahhi festivali orgaaniline osa.
Kontserdil pühendatakse suur osa kuulsatele ooperikooridele, mida esitab riiklik koor Latvija, kaasas uued tegijad Lätist – Liepaja sümfooniaorkester, mida juhatab Saksamaal tegutsev noorema põlve eesti dirigent Mihkel Kütson. Ooperiaariaid laulavad kaks uut nime festivalil: sopran Sophie Witte Saksamaalt ja eksootiliselt mõjuv tenor Jin-Hak Mok Lõuna-Koreast. Ooperiteadmisi jagab publikule oma naljatleval ja soojalt iroonilisel moel Tiit Made.
Igal festivalil on vahelduvate uute külaliste kõrval alati neid, kes ikka ja jälle tagasi tulevad. Mõnest neist saab isegi festivali tunnusisik. Kindlasti võib selliseks pidada noort soome pianisti Antti Siiralat, ainukest artisti, kes pole vahele jätnud ühtegi Oistrahhi festivali! Nii on ta kohal tänavugi. 21. juulil kell 20 soleerib pianist kontserdimaja kammersaalis, esitades kava kolmelt heliloojalt, kellest kahele – rahvusromantilise helikeelega Jean Sibeliusele ja vana helisüsteemi lõhkujale Arnold Schönbergile – oli klaverimuusika nende heliloomingus marginaalse tähtsusega, kolmandale, Frederick Chopinile, aga väheste eranditega peaaegu kõik.
Sibelius on Antti Siirala kavas esindatud kahe miniatuurse klaveripalaga tsüklist op. 58 ja Schönberg kolme klaveripalaga op. 11, mis kujunesid helilooja siirdepunktiks tonaalsest atonaalsesse muusikasse. Nende lühivormide vastukaaluks tuleb esitamisele Frederick Chopini neli ballaadi, suure hingusega laiahaardelise muusikalise materjaliga virtuoossed helimaalingud, mis on inspireeritud poola kirjanduse suurkujude loomingust.