Aura, mida tunnetas rohkearvuline kuulajaskond 11. juulil Eliisabeti kirikus David Oistrahhi festivali teisel kontserdil, oli puhastav ja õnnetunnet tekitav.
Sajandite kaja – nüüd ja praegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontserdi raamis Johann Sebastian Bachi aegumatu looming, tema võrratud koorikantaadid “Komm, Jesu, komm” ja “Singet dem Herrn ein neues Lied”. Nende teoste ja kogu kontserdil kuuldu elamust tekitavad jõud olid eelkõige Baltimaade parim segakoor Latvija ja Eesti karismaatilisim kooridirigent Tõnu Kaljuste.
Kontsert, mis kandis pealkirja “Sajandite kaja”, oli sisukusega selle vääriline. Rohkemgi veel, vaade tulevikku andis lootust püsiväärtuste säilimisele eri aegadel loodud ja loodavas muusikas. Bachi raamistusse jäid eesti heliloojate Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa, Veljo Tormise ja Galina Grigorjeva ning poola helilooja, tänavuse festivali aukülalise Krzysztof Penderecki teosed. Kontserdi põhikandja oli segakoor Latvija, kollektiiv, millesarnast on koorimuusika esitamisel raske leida.
Koorimuusika ei tähenda üksnes meie laulupidude traditsiooni. Harva on võimalus kogeda teoste esitamisel perfektsust ja emotsionaalset koostööd dirigendiga. Tõnu Kaljuste suutis välja võluda kõigi esitatud teoste tuuma – selle, mis paneb noodid elama ja tekitab kuulajas tõelise õnnetunde.
Eriti värskendavalt mõjus Allar Kaasiku tšellomäng Kõrvitsa ja Tormise teostes. Vähe on tšellokontserte, kus solisti saadab koor. “Seitsme linnu seitse und” andis tunde, et kuuleme hingelindude laulu, kes vahel võtavad nähtava kuju.
Allar Kaasiku tšelloseade Veljo Tormise teoses oli väga delikaatne, samal ajal jõuline. See, et interpreet suudab säilitada ja võimendada helilooja ideed, on kuulajale teretulnud.
Siin aitasid interpreeti kiriku väga heas akustikas tema 19. sajandi meistri Derazey tšello ja samast ajastust pärit poogen.
2007. aastal võitis Eesti filharmoonia kammerkoor Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Arvo Pärdi plaadiga “Da Pacem”, kus kõlavate teoste hulgas on kooriteos “Nunc dimittis”. Käesoleval aastal toimub üle kogu maailma rohkesti Pärdile pühendatud kontserte ja festivale. Oistrahhi festival teeb kummarduse heliloojale just selle teosega.
Mullusel David Oistrahhi festivalil kõlas esiettekandena Allar Kaasikule pühendatud kontsert tšellole ja segakoorile “Seitsme linnu seitse und” seitsmes osas. Käesolevaks suveks on helilooja ja solisti koostööna valminud teosest uus, täiustatud ja veidi lühendatud versioon.
Selleaastasel David Oistrahhi festivalil kõlavat neljaosalist versiooni on esitatud juba 2009. aastal Stockholmis ja 2010. aastal Riias ning Helsingis, Eestis on tegemist esiettekandega.
Galina Grigorjeva looming on tähelepanuväärne oma hingestatud ja peenekoelise kõlastiiliga. Tema teos “Nox vitae /Elu öö” on inspireeritud Innokenti Annenski luulest.
Krzyztof Penderecki “Stabat mater” valmis aastal 1962 ja hiljem sai sellest üks osa Penderecki suurteosest “Luuka passioon”. “Veni creator” valmis aastal 1987 a cappella kooriteosena helilooja Madridi ülikooli audoktoriks pühitsemise puhul.
Muusika võluvõim haaras, vaatamata palavale ilmale, kirikut täitva publiku jäägitult. Kõiki teoseid ühendas seletamatult puhastav energiapuhang.