Eelmisel aastal kolis Eestisse 3643 ja rändas välja 4647 inimest. Statistikaameti andmetel on need arvud viimasel kolmel aastal püsinud enam-vähem samal tasemel. Kuigi vähetuntud Põhjamaana pole Eesti mingi eriline magnet, kolib Eestisse ligi 3000 välismaalast aastas. Seega on immigratsioon teema, millega tuleb tegelda, seda uurida, et uusimmigrantidest Eestile kasu oleks.
Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur on seda meelt, et tootev kapital eelistab selliseid kohti, kus on piisavalt talle vajalikku tööjõudu või kuhu see vabalt liikuda saab.
Vitsuri arvates pole meie oma tööjõu kiire ümberkujundamine võimalik, mistõttu ainus võimalus puuduv kiirelt kätte saada on see sisse tuua. Siinkohal tekibki rida küsimusi.
Eestis on ametlikke töötuid üle 81 000 inimese, tegelik arv ületab asjatundjate arvates ikka veel 100 000 piiri. Eesti esmane ülesanne peaks olema tuua tööle tagasi need kohalikud tuhanded inimesed, kellest osa on tööta juba pikka aega.
Väikese riigi kohta ülisuure tööpuuduse juures tundub tööjõu mujalt sisse toomine rahvuslike huvide vastu töötamisena. Kui muidugi töötutele töö kindlustamine on ikka meil riiklik prioriteet.
Praegused immigrandid töötavat Postimehe andmetel kõikvõimalikes valdkondades ITst kokkadeni, sekka õppejõude ja muusikuid. Ent ikkagi tuleks kõigepealt selgeks teha meie oma inimeste ümberõppe võimalused vastavalt tootmise vajadustele ning alles hädavajadusel toetuda immigratsioonile. Samal ajal ei tohi juba Eestisse saabunud uusimmigrante ripakile jätta, vaid aidata neil kõigiti meie ühiskonda sulanduda.