Iga suvega pritsib Pärnus aina rohkem vett

Üks promenaadi mitmest purskkaevust. Foto: Ants Liigus

Purskkaevud linnades annavad tunnistust linlaste mängulustist ja lapsemeelest, aga rikkusestki, sest rahalist tulu veepritsimisest ju ei tõuse. Ometi jääb inimestele lämbes suves veemängu jälgimisest ammutatud lõõgastushetk vahest rohkemgi meelde kui mõnest skulptuurist saadud kunstielamus, nähtud väärtarhitektuur või kuum rannaliiv.

Kuidagi ootamatult on Pärnuga juhtunud, et kümmekonna aasta eest peaaegu purskkaevudeta kuurortlinn võib oma avalikus ruumis kiidelda enam kui tosina veefiguratsiooniga. Tõsi, mõni neist küll tõrgub iga päev töötamast, aga visa jonniga tehakse needki ikka ja jälle korda ning pannakse vesi taas pladisema.

Pärnu pritsib kõige kõrgemale

Pärnu linna kõige uuem avalik purskkaev asub vallikraavis, mille haljastuskujunduse projekteeris osaühing Lootusprojekt, ehitas peatöövõtjana Merko Ehituse AS ja purskkaevu tarnis Pärnusse osaühing Iron Baltic.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna ehituse peaspetsialisti Ago Raudsepa sõnade kohaselt on vallikraavis tööle hakanud purskkaev Eestis kõige kõrgema joaga, mis tõuseb kuni 16,5 meetri kõrgusele.

Eriti kaunis on vallikraavi purskkaev õhtuhämaruses, kui keset vett õhku kerkivat fontääni valgustavad värvi muutvad laternad.

1930. aastatel ujusid vallikraavis luiged, mis Konstantin Päts oma kodulinnale kinkis. Luikedele oli elamiseks ehitatud kraaviveele majake ja linnavalitsus maksis luikede hooldajale kogunisti palka. Vesiatraktsiooni kraavis siis ei olnud.

Tänavu lisandus linnapilti teinegi avalik fontään, see asub renoveeritud Rannapargis, aga on paras murelaps Pärnu linnaaednikule Kristiina Kupperile.

Tegu on vägagi atraktiivse kosega, mis tõrgub aeg-ajalt vesipilve enda kohale moodustamast.

“Me ei osanud ette näha, et uude purskkaevu lapsi suplema saadetakse, mistõttu kunstliku kose filter läheb kiiresti umbe,” oli Kupper natuke lastevanemate peale solvunud.

Lapsi on palavate ilmadega tõesti raske purskkaevudest eemal hoida. Ja mitte ainult väikesi lapsi.

“Kui koolides on tutipäevad ja koolilõpetajad linna peale tulevad, kahaneb enamikus Pärnu purskkaevudes vesi poole võrra või rohkem,” ütles linnaaednik, pidades silmas tutipäeva veesõdu, mida koolist vabanenud rõõmsad noored purskkaevudes sel päeval maha peavad.

Pärnu võib saada purskkaevuvahi

Tehniliselt konstruktsioonilt kõige keerulisemad purskkaevud on Pärnu rannapromenaadil, mille projekteeris OÜ Lootusprojekt ja mis valmis 2006. aasta suvel. Promenaadi Side ja Lehe tänava pikenduse kohal olevad purskkaevud tegi OÜ Heliotek, Kuuse tänava pikenduse purskkaevud rajas OÜ Kinbass.

“Kõik need purskkaevud töötavad, aga nagu iga asjaga, võib ette tulla tehnilisi probleeme,” sõnas Kupper. “Nii on promenaadil Lehe tänava pikendusel paikneva purskkaevuga, sest selle puhul on tegemist meie kõige keerulisema tehnilise lahendusega veefiguratsiooniga ning sel aastal oleme pidanud juba mitu korda saatma purskkaevu tehnika Tallinna remonti.”

Linnaaednik tunnistas, et selle purskkaevuga on probleeme olnud algusest peale.

“Sellest võib teha järelduse: mida lihtsam tehniline teostus, seda kindlamini purskkaev toimib ja seda hõlpsam on selle eest hoolt kanda,” sõnas Kupper, kel on tänavu kõige rohkem muret olnud just rannapromenaadi Lehe tänava pikenduse purskkaevuga.

“Tulevaks aastaks tuleb ilmselt vaadata Pärnus inimene, kes selle purskkaevu tehnika ja elektroonika endale selgeks teeks, et vajadusel purskkaev kiiresti töökorda seada.”

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna hoole all on kokku kaheksa avalikku purskkaevu või kaevude gruppi, need on vallikraavi, Rannapargi, promenaadi, Koidula pargi, vana mudaravila, kuursaali, Rüütli platsi ja Lastepargi purskkaev.

“Sel aastal läheb kõikide linnale kuuluvate purskkaevude eest hoolitsemine maksma 116 000 krooni,” avaldas Kupper.

Kõige vanemad purskkaevud

Pärnu ilmselt kõige vanem praegu tegutsev avalik purskkaev avati 10. juulil 1927 koos vastvalminud mudaravilaga. Siis ei olnud seal veel skulptor Voldemar Melliku kuju vett sülitavate poistega, mis jõudis linnaarhitekt Olev Siinmaa projekteeritud mudaravila esisele haljasalal alles 1930. aastal. Aga mudaravila ametlikust avamisest meieni jõudnud fotodel on mudaravila ees 1927. aastal mõne meetri kõrgusele tõusev fontään selgesti näha.

Melliku vettsülgav skulptuur elas üle Teise maailmasõja, kuid pidi siis ruumi tegema Stalini kipsist kujule (diktaatori pronksbüst tõsteti postamendi otsa Rüütli tänava algusse). Melliku looming viidi mudaravile esiselt ära ja toimetati praegusesse Jakobsoni parki.

Stalini kujud eemaldati linnapildist alles kaheksa aastat pärast tema surma, 1961. aasta detsembris, siis sai Melliku skulptuur oma õige koha tagasi.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna andmete järgi taastati purskkaev mudaravila ees 1988. aastal. 2004 remonditi purskkaevu skulptuuri ja selle alust. Samal ajal remonditi kuursaali ees seisev kunstlik arteesia kaev.

Koidula pargi purskkaev avati koos Koidulauliku pronkskujuga 1929. aastal ja on seal vahelduva eduga vett pursanud siiamaani. Kuju autor on Amandus Adamson, kellele see jäigi viimaseks monumendi avamiseks tema eluajal. Koidula väljaku kujundasid arhitektid Aleksander Nürnberg ja Erich von Wolffeldt.

Kuju avamiseks koguti rahvalt raha ja kokku saadi 600 000 senti. Riigivanem Päts annetas 200 000 senti.

Koidula kuju asupaiga üle vaieldi. Konkureerivad kohad olid Endla teatri esine, Vana park ja haljasala, kus praegu seisab Brackmanni mälestusmärk.

Rüütli purskkaevu korjandus

Avalike purskkaevude rajamise otsa tegi taasiseseisvumise järgsel ajal lahti Einar Keldri juhitud linnavalitsus, algatades Rüütli platsi rekonstrueerimise, mis pidi valmis tehtama Pärnu 750 aasta juubeliks.

Korraldati ideekavandite konkurss, mille võitsid Andrus Mark ja Jan Skolimowski. Projekti koostas AS ASE Projekteerimise Büroo, ehitaja oli Renet AS. Purskkaevu lahenduse pakkus välja ja ehitas AS Nordi Co.

Et linnavalitsusel nappis raha, korraldati Rüütli platsi uueks ehitamiseks üldrahvalik korjandus. Koguti ligikaudu miljon krooni.

Tänulik linnavalitsus lasi purskkaevu kinnitada tahvlikesed annetajate nimedega, kui nad sellele vastu ei olnud.

Vandaalid ja rumalad

Lastepark sai uue ilme ja purskkaevu 2004. aastal. Projekti koostas OÜ Arinco Projektbüroo koostöös Piret Müüripealiga. Pargi ehitas uueks AS Baltifaldi Pärnu piirkond ja purskkaevutehnika paigaldas Oma Ujula OÜ.

Purskkaev on atraktiivne ja sinna pillutud müntide rohkust arvestades inimeste hulgas populaarne. Jõuluajaks, kui purskkaevu bassein on pakase pärast veest tühjaks lastud ja süvend kinni kaetud, ilmestavad parki purskkaevu kaanele asetatud karukujud, mis on seest valgustatud ja püüavad pimeduses helendades möödujate pilku.

Kahjuks on just Lastepargi purskkaev, ehkki see asub vanalinna südames, eriline meelisobjekt inimestele, kelle aju on väike nagu ploom ja sile nagu maks. Nende valitud kõige sagedasem viis purskkaev rivist välja viia on selle vette vahuainet lisada.

Häda on selles, et vahutava purskkaevu vesi tuleb välja vahetada, bassein lisatud ainest puhtaks pesta ja uus vesi asemele tuua. Maksma läheb see töö linnavalitsusele ligikaudu 3000 krooni iga kord. Rahakulu kõrval kaasneb purskkaevudesse keemia lisamisega oht, et basseini sumpama läinud lapsed saavad sealt mürgistuse.

“Mitte mingil juhul ei tohi vahutavasse vette lapsi lubada,” hoiatas Kupper.

Purskkaevuvee vahtu ajamisest veelgi arusaamatum on aje, mis sunnib mõnd inimest jõuludeks Lasteparki pandud helendavaid karusid lõhkuma.

“Purskkaevudega kaasnev kõige suurem probleem ongi nende lõhkumine ja alles seejärel vahu lisamine basseinivette,” rääkis linnaaednik ja lisas, et inimliku rumaluse ja arusaamatu lõhkumisisu eest pole kaitstud ükski avalik purskkaev. Mitte ainult Pärnus. Sama tendents on Tallinnas ja ülikoolilinnas Tartus.

Samal ajal on uute purskkaevude linnapilti ilmumine enamikule inimestest meeltmööda.

Kui liita Pärnu avalikele purskkaevudele fontään Ammende villa õues, purskkaev taastusravikeskuse Sõprus tagaaias ja Estonia majaseinas ja veel mõni, saame vesifiguratsioone, mis suvist linna kaunistavad, kaugelt üle kümne.

Uut avalikku purskkaevu tuleb Pärnus ilmselt ootama jääda Port Arturi kaubamajade vahel olevale väljakule, kuhu kunagise keskaegse kindlustuse Valge torni kohale on kavandatud linna tulevane uhkeim purskkaev. Kuid see on rasketele aegadele järele andes veel ehitamata.