Selle kuu kahe esimese nädalaga sai Elion ligi 200 teadet äikesest tingitud seadmete rikkest, neid on tulnud Pärnumaaltki. Paraku peab arvestama, et äikeserohke aeg kestab veel vähemalt kuu.
Kahe kilomeetri kaugusel lööv pikne rikub kodutehnika
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
22. juuli 2010, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Tänavune äike on teinud meie klientide seadmetele juba päris palju kahju ja pooltel äikesekahjustusega juhtumitest pole seadmed enam kasutuskõlblikud,” tõdes Elioni kommunikatsioonijuht Karin Kahre.
Nii võibki pikselöögi laastamistöö viia pere rahakotist tuhandeid kroone, sest äikese tõttu tekitatud kahju ei kuulu üldjuhul seadme garantii tingimuste alla.
Paljud inimesed arvavad, et seadmed saavad kahjustatud vaid juhul, kui äike otse majja ning selle elektri- või telefoniliinidesse lööb. Et selle tõenäosus pole suur, inimesed väga ei muretse ega kiirusta elektriseadmetel juhtmeid vooluvõrgust välja tõmbama.
Paraku on elu näidanud, et ülepinge tekkeks ja seadmete rikkumiseks piisab, kui pikne lööb maasse kahe kilomeetri kaugusel hoonest.
Kaablid küljest
“Äikese korral on tarbijatel raske kaitsta oma elektriseadmeid,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann. “Tarbija saab paigaldada pingepiirikud kilpi või kuni pistikuteni välja, kuid need ei pruugi alati aidata, sest äikese indutseeritud impulss võib vigastada tarbijate elektriseadmeid sideliinide kaudu,” selgitas ta. “Parim, mida äikese korral teha saab, on seadmed pistikutest välja võtta, välja tuleb võtta ka välisantenni ja kaablivõrkude kaablid.”
Seega tasub äikeseohu korral eemaldada seinakontaktidest peale juhtmete kõik kaablid. Kes digipöörde ajel endale hiljuti digiboksi soetanud, võtku äikese korral harjumuseks sellegi küljest kaabel lahti ühendada.
Hoiatatud on, et teler, arvuti või digiboks võib rikki minna isegi siis, kui juhtmed ja kaablid on seinast välja tõmmatud, aga kaabel seadme kõrvale jäetud. Kahre sõnutsi on see võimalik, kui pikne lööb otse majja. “Siis võib tekkida võimas elektromagnetväli ja seade saab kahjustatud selgi juhul, kui see on voolu- ja andmesidevõrgust eemaldatud,” selgitas ta.
Kui inimene äikese ajal kodus pole, ta juhtmeid seinast välja tõmmata ei saa, iga äikesehoiatuse korral ei viitsiks hommikul kodust minnes igaks juhuks juhtmetega mässatagi.
Säärastes olukordades oma tagala kindlustamiseks võib elektritarvete poodidest otsida liig- või ülepingekaitsmeid, mis kaitsevad koduelektroonikat lühiajaliste ülepingeimpulsside eest. Tõsi, otsese piksetabamuse puhul pole neistki abi.
Pikse eest jookse tuppa
Ilmavaatleja Svea Randmaa sõnade järgi esineb äikest kõige enam palavatel päevadel pärastlõunasel ajal, kui õhk on maapinna lähedal sadudest niiske, aga kõrgemal jahe ja kuiv.
Kui üldiselt teatab äikeseohust ilmateenistus, siis kohaliku äikese tekkimisest hoiatavad märgid on jälgitavad mõni tund varem vaid kohapeal.
Pole oluline, kas äikesehoiatus tuleb raadio, teleri, ajalehe vahendusel või kohalikult teadmamehelt, äikesega kaasnevatesse ohtudesse tuleb suhtuda tõsiselt.
Refereerides Sven-Erik Enno “Äikesevaatleja tööjuhendit”, toonitas Randmaa äikeseaegse õige käitumise olulisust.
“Juhendis on kirjas, et äikesepilve lähenedes peab varjuma, sest ohtlik pole mitte ainult äike, vaid tõusnud tugevast tuulest murduvad puud, oksad, elektriliinid, hoonetelt kistud majaosad, maast lendu läinu,” rääkis ilmavaatleja. “Ülim aeg ehitisse varjumiseks on siis, kui välgu ja müristamise vahe on vähenenud kümne sekundini.”
Pilvevalli taevasse tõusmise järel hoone siseruumidesse varjudes on tark hoida eemal akendest, seinakontaktidest, elektrikilpidest, rääkimata juba äikese ajal duši alla või vanni minemisest või lauatelefoniga rääkimisest.
Väiksemates eramutes tasub püsida maja esimesel korrusel, kortermajades pole korrustel ohutuse seisukohalt vahet.
Kui eluruumi tungib keravälk, tuleb sellest eemalduda aeglaselt, võimalusel ruumist hoopis lahkuda ja uks kindlalt sulgeda. Jooksmine ja äkilised liigutused ei ole soovitatavad, sest need tekitavad õhukeeriseid, mis võivad keravälgu tõmmata liikuvat objekti jälitama.
Ohtlik on äikese ajal teha ahjus või pliidi all tuld, sest korstnast kerkiv suitsusammas tõmbab välku ligi nagu piksevarras.
Äikese ajal ei tasu ujuda
Kui majja varjumiseks pole võimalust, tuleb end õues hoida võimalikult kaugele puudest, suuremõõtmelistest reklaamtahvlitest, mobiiltelefonside mastidest, elektriliini postidest, sest kui välk neid tabab, tekib nende ümber eluohtlik tsoon, mille raadius on 10-15 meetrit.
Tavaliselt vaibub äike ja sellega kaasnev raju mõni minut pärast tugeva äikesevihma algust. Kui äikesepilv on aga juba kohal ja pärast viis kuni kümme minutit kestnud tugevat sadu pole tuul oluliselt tugevnenud, suure tõenäosusega äikest saatvat tormituult ei tõusegi.
Randmaa toonitas, et pärast äikest ei tasu kohe õue tormata. Esmalt võivad maas vedelda äikesest lõhutud elektrijuhtmed, teiseks on äikesel omadus mõnekümne minuti järel veel korraks tagasi tulla. Niinimetatud järeläike pole pelgalt ohutu elektriline atmosfäärinähtus.