Tänavuse kuumaga tuleb tavatult palju panustada kastmisesse, erilist tähelepanu vajavad hiljuti istutatud ja veel halvasti juurdunud taimed.
Kasta harva, aga palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kastmise kuldreegel on põhjalikkus,” rõhutas K-Rauta aiakauba tootejuht Tiit Heinla. “Oleme täheldanud kõige sagedasema veana, et kastetakse tihti ja vähe, selle asemel et teha seda harvem, kuid põhjalikult.” Kastmise järel peab veenduma, et muld sai sügavalt märjaks, mitte pole piserdatud vaid pealiskihti.
Heinla sõnutsi on oluline kasta just taimede juuri, sest lehti kastes aurustub vesi kiiremini. “Aurustumise vähendamiseks tasub kasta varahommikul või hilisõhtul, kui õhutemperatuur on madalam,” soovitas ta.
Hästi sobib kastmiseks sombune, veidi vihma tibutav päev. “Esialgu võib tunduda veidrana soovitus kasta vahetult enne või pärast vihmasadu, kuid sellelgi on põhjus. Nimelt imendub vesi kõige paremini märjas mullas,” selgitas Heinla.
Silmas tuleb pidada, et taimed ei talu ei jääkülma ega liigsooja vett, vaid eelistavad toa- või õuesooja kastet. Eriti kahjulik on jäiselt külma kaevuvee pihustamine lehtedele, see võib põhjustada haigusi.
Muldadest hoiab kõige paremini niiskust savine pinnas. “Aiapidajatele kes elavad liivastel aladel või suisa mere ääres, on soovitav kaaluda mulla parandamist turba- või savimulla lisamisega,” soovitas Heinla. “Oluliselt aitab kuivust peletada multši kasutamine: koorepuru, lehed, kompost või isegi kivid ja kruus.”
Kastmist lihtsustavad vihmutid. Samal ajal ei suuda vihmutid alati asendada käsitsi kastmist. Eelkõige on need head muru kastmisel, sest niisutavad pinda kuni kümne sentimeetri sügavuselt, millest teistele taimedele ei pruugi piisata. (PP)