Kadaka koha omanik, mereinstituudi meresüsteemide spetsialist Mikk Otsmann ütleb, et tema leidis kerise luugi pealt aastaarvu 1874 ja küllap see ongi omaaegse Kastna vallamaja ehitamise aasta. Vald sai omaette olla paarkümmend aastat, siis liideti see Tõstamaa vallaga.
„Kui selle koha 1978. aastal ostsin, oli maja kaua aega tühi olnud,” räägib Otsmann. „Eluhoone oli kaks korda pikem, teises otsas oli laudaosa, mis oli kõdunenud, võtsin selle maha. Esimese Eesti ajal oli see koht ostetud taluks, aga kunagi kolis siia valla seek ja seal tagapool oli valla laenuait.”
Kadaka talumajal ja kõrvalhoonetel on korralikult pandud rookatused ja need koos akna all õitsema hakkava käokingapuhma ning kaevu kohal rippuva pangega mõjuvad nagu vabaõhumuuseum. Arhailise eheduse täiuslikkuse tipp on see, et neis hoonetes ei ole kunagi olnud elektrit.
„Eelmine peremees oli pannud siia sindlikatuse, aga see oli omadega läbi, esialgne katus oli siin olnud roost ja nii ma nüüd selle jälle sellest materjalist tegin, üks Matsalu vana meister õpetas, kuidas panna, ta käis siin aidakatust tegemas,” räägib peremees.
Tõstamaa valla heakorrakomisjoni liikmete silma jäi Kadaka 2005. aastal, see tunnistati valla kõige arhailisemaks suvekoduks.
„Seda õue ei olnud, oli heinamaa ja maapiir jooksis siit läbi, sauna olen teinud, püstkoja ka,” viitab õueomanik oma kätega püstipandud hoonetele ja läheb lapselapsega toa poole.