Hooletuses majad lagunevad aruteludest hoolimata

Rüütli 20 aknas haigutas veel eilegi tühjus. Foto: Ants Liigus

Juba mitmendat päeva on Pärnu vanalinnas Rüütli 20 aknaava puruks pekstud ja raamidki eest tõstetud. Selle ja naabermaja Rüütli 22 omanik on Tallinna tuntud ettevõtja Indrek Stahl. Majad on müügis ja omaniku hinnangul kaduvikuteel.

Majaomanik Stahl avaldas mullu juunikuus Pärnu Postimehele, et kavatseb kahe kõrvuti seisva vana maja asemele uue ehitada. Kunagi pidas ta suuremas majas poodi Bastion.

“Need majad on mulle ainult muret toonud ja läinud maksma ligikaudu viis miljonit,” ütles Stahl, täpsustades, et viis miljonit krooni, mitte eurot.

Stahl kinnitas, et ei soovi mingil juhul vanade majade asemele midagi modernset ega linnapilti sobimatut, küll aga mahuliselt suuremat maja kui Rüütli 22 ja 20 kokku.

“Äriliselt tasuks ära vähemalt tuhanderuutmeetrise üldpinnaga hoone,” avaldas Stahl.

Nüüd on sellest jutuajamisest möödas üle aasta, majade seisund halveneb silmanähtavalt.

Kooskõlastusest eritingimusteni

Praegu kehtib Rüütli 20 ja 22 alal linnavolikogu kehtestatud detailplaneering 2003. aastast, mille järgi tuleb hooned säilitada olemasolevas mahus, hoonetele on lubatud siiski õuepoolne juurdeehitus.

Hoonetele algatatud uue detailplaneeringu ülesanne on 606- ruutmeetrisele kinnistule pakkuda uut äri- ja eluhoonet, kus kõrvalhoone liidetakse põhihoonega (Rüütli 22), koostades selleks muinsuskaitse eritingimused.

Pärnu muinsuskaitsekomisjon arutas 4. septembril Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ koostatud Rüütli 20/22 majade ehitustehnilist ekspertiisi ning kooskõlastas selle.

“Nimetatud töö on üks uuringudokument, mis on detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise aluseks,” sõnas Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen. “Muinsuskaitse eritingimustega määratakse tulevase hoonestuse maksimaalne maht, arhitektuursed tingimused ja kinnistu täisehitusprotsent.”

Hansen lisas, et kuna hoonete ehitustehniline olukord on aina halvenenud, on koostatavates muinsuskaitse eritingimustes vaja kaaluda, millises ulatuses on võimalik arhitektuuriväärtuslikku hoonestust säilitada.

“Majaomanikuga on Pärnu linnavalitsus kohtunud ja vestelnud hoonete hetkeolukorrast ning tulevikuplaanidest,” sõnas Hansen. Ta tuletas meelde, et omanik peab tagama kinnisvara heakorra, samuti hoolitsema selle eest, et tühjana seisvatesse hoonetesse ei oleks võõrastel sissepääsu.

Rüütli 20 ja 22 asuvad Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealas. Rüütli 22 ei pärine 19. sajandist, mil varasem hoone sinna ehitati. Maja tänapäevane arhitektuurne välimus on pärit 20. sajandi esimestest kümnenditest.

Muinsuskaitsespetsialistid on rõhutanud Rüütli 22 puhul fassaadi pilastrite arhitektuurilist väärtust ja Rüütli 20 puhul selle omapärast väikest ehitusmahtu ning fassaadi. Suuremas hoones on esimesel korrusel olnud läbi aegade pood, kus on müüdud kõike galanteriikaubast ja jalatsitest kuni mänguasjadeni.

Kaua võib!

Mõlemad hooned on väga halvas olukorras tänavalt vaadeldunagi. Rüütli 22 otsaviilult on pudenenud laikudena krohvi ja katus on katki. Nüüd on seisnud aknata ka väike naabermaja Rüütli 20, mille aknaaugust võis veel eile vabalt sisse ja välja jalutada.

Võõrasse hoonesse sisenemine akna, ukse ja kas või katuseaugu kaudu on omaniku loa või kutseta siiski keelatud.