Miks purjuspäi rooli taha istujat kohe "risti ei lööda"?

Foto: Mihkel Maripuu

Mikk Segerist on pidevalt meedias juttu olnud ning seda põhjusel, et ta istus purjuspäi rooli taha ning sõitis surnuks kolm noormeest ning nüüd tuleb tal hukkunute omastele maksta ka 600 000 krooni.

Sedasorti liiklusõnnetused tunduvad olema juba igapäevased kahjuks ning mida kuumem suvi on, seda rohkem õnnetusi ja surma saamisi nii liikluses kui ka uppumissurmad. Seda kõike põhjustab enamjaolt purjus pea ning sellest ei õpita.

Minul erapooletu inimesena on sellest Mikk Segerist isegi kahju, sest ta on saanud karistada mitmekordselt ja nimelt_ tema südamele jääb eluks ajaks piinama see, et tema süül on surma saanud kolm noort inimest ning vanglakaristus ning rahatrahv 600 000 krooni on veel sellised asjad, mis muudavad noore inimese elavaks laibaks niiöelda. Ei tunne isiklikult ei Mikk Segerit ega ka lahkunute omakseid ning siinkohal seda teemat edasi arutada oleksvast kohatu...

Minu karm küsimus on aga selline, et kus on nende noorte inimeste ja vanemate inimeste silmad siis, kui lastakse rooli taha sõitma purjus või lihtsalt napsitanud inimene, miks siis midagi ette ei võeta?

Asi tundub olevat aga selline, et kui purjuspäi sõit lõpeb õnnelikult, et siis pole öelda midagi, aga kui juhtub mingi õnnetus, milles surma saadakse, siis on see roolijoodik nii hirmus inimene, et võiks kohe rattale tõmmata või kusagil turu platsil üles puua. Milleks selline suhtumine? Julgen arvata, et antud juhul polnud süüdi üksinda mitte autojuht, vaid ka kaassõitjad, kes lasid purjus inimese sõitma. Minu puhul see poleks läbi läinud, sest mina ei istu kunagi autosse, mille juhi suust tulevad alkoholilõhnad. Sellisele juhile teeksin kohe "uut ja vana", nagu öeldakse. Elu pole riskimiseks, et kui sõit hästi läheb, on kõik hästi, aga kui avarii ja laibad sõidu tulemuseks, et siis poome juhi üles.

Ennem tasuks ikka mõelda ja siis toimida, tagantjärele tarkusest pole mingit tolku.