Meie vaatame, linnud vaatavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Andres G. Adamson

Veidral kombel mitte üksnes kuulsaks, vaid lausa kurikuulsaks saanud linnalehmamöll ehk ametlikult keskkonnaameti, Pärnu linna ja kolledži ühisprojekt “Urbancows” jõudis läinud nädalal lihtsast karjatamisest veidi kaugemale ja eesmärgile veidi lähemale, kui Raekülas avati esimene linnuvaatlustorn.

Hirve tänava otsa püstitatud sõrestikulise rajatise tippu saab ronida ja sealt vaadata, mida teeb haigur või kiivitaja. Varem, kui rannaniit oli roogu kasvanud, seda vaevalt nii mugavalt teha sai. Peale Raeküla linnuvaatlustorni valmib samasugune Papiniidus ja siis saab seal samuti meie tiivulisi sõpru vaatlema minna.

Nagu ikka, kui Pärnus midagi uut ja teistmoodi tehakse, kõlab protestikisa taevani. Näiteks olla nende linnuvaatlustornide kohta öeldud, et need röövivad viimse päevitusruumi. Jah, linnalehmad ja linnuvaatlustornid röövivad meie päevitusruumi, muudavad suvepealinna jäätmaaks, ikaldavad meie vilja, toovad katku meie tallu, narrivad ära nii tütre kui poja ning saadavad öösel luupainaja rinda litsuma.

Märksõnad

Tagasi üles