Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/14/538104t1hf8f6.jpg)
Ma ei ole kunagi elanud põhimõtte „päev korraga“ järgi. Isegi elu raskeimal ajal, kui abikaasa suri, sundis mind tema surivoodil antud lubadus lapsed koolitada mõtlema kaugemale kui järgmine päev.
Ka siis, kui putši ajal tankid Tallinna poole liikusid ja mu õepere Soome lahkus, sest nemad olid veendunud, et raudne eesriie sulgub taas, olin enam põnevil kui ärevil ja vaatasin pigem lootusrikkalt tulevikku, kui kartsin eilse tagasitulekut.