Kommentaar: Teine relvarahu

Toomas Alatalu. Foto: PP

Isegi realugeja saab juba mõnda aega aru informatsiooni valikulisest jagamisest. Mitu päeva järjest räägitakse Venemaa vastu rakendatavatest sanktsioonidest, et siis ühel päeval – isegi ütlemata, kas rakendati või mitte – rahumeeli rääkida hoopis teistest teemadest, eeskätt Ukraina sisepoliitikast ja islami kalifaadist. Suurt poliitikat just nii üritataksegi teha ja on väikeste, kaasa arvatud ajakirjanike ülesanne juhtida tähelepanu päevakorrast mahavõetud probleemide saatusele. Eriti kui need jäävad lahenduseta.

Just nii on läinud teise relvakonflikti ja -rahuga, kui meenutada Iisraeli sõda Gaza sektoris, mis algas 8. juulil ja lõppes relvarahuga 26. augustil. See oli teine suur sõda Venemaa agressiooni varjus (eelmine toimus Gruusia sõja järel detsembrist 2008 kuni jaanuarini 2009) ja sedapuhku langes ohvritena 2141 palestiinlast ning 69 juuti, haavatutest rääkimata. 430 000 inimest oli sunnitud mujal peavarju leidma, sest nende elupaik hävitati, ettehoiatusega või ilma.

Juutide üleolev joon lõi välja selleski, et 31. augustil karistati Palestiina veel olematut riiki sellega, et Iisrael kuulutas enda omaks neli ruutkilomeetrit maad karistusmeetmena kolme tapetud juudinooruki eest. Mäletatavasti järgnes sellele palestiina nooruki elusana põletamine, kuid pole kõlanud, kas seda karistusmeetme juures arvestati. Igal juhul mõistsid ÜRO peasekretär ja USA valitsus sellise ”karistamise“ hukka, kuid pole kuulnud, et sama teinuks kümned teised valitsused.