/nginx/o/2009/02/02/126742t1h8e83.jpg)
Viimasel kümnendil on kõikjal Eestis üha populaarsemaks muutunud ooperimuusikale pühendatud galaõhtud. Siinkohal pole erand David Oistrahhi festival, mille programmi kuulub traditsiooniline ooperi galaõhtu.
Oistrahhi galaõhtul kõlasid ooperikoorid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekord lasus põhirõhk ooperikooridel, mida riiklik koor Latvija meeleolukalt ette kandis. Enim õnnestunumateks võib pidada koori Giuseppe Verdi “Traviata” II vaatusest, aga ka Richard Wagneri ooperi “Tannhäuser” II vaatuse koori. Üllatuslikult mõjus Liepaja sümfooniaorkester, kes mõne väikese erandiga soliste ja koori Mihkel Kütsoni taktikepi all tundlikult ja paindlikult saatis. Oli näha, et esinemine Oistrahhi festivalil oli orkestrile pidupäev.
Galaõhtul astus üles kaks noort solisti: sopran Sophie Witte Saksamaalt ja tenor Jin-Hak Mok Lõuna-Koreast. Mõlemad andsid endast parima, eriti mõjus oli duett bel canto meistri Vincenzo Bellini ooperist “Somnambuul”.
Solistidel on perspektiivikad ja ühtlase kõla ning kena tämbriga hääled. Nende pluss oli noorus, kuid samal ajal oli see miinus, sest puudu jäi kogemustest, mistõttu kõik kanti küll tehniliselt kenasti ette, ent seda, mis i-le täpib peale paneb, ei olnud. Witte parimaks numbriks kujunes laul “Kuule” Antonin Dvoràki “Näkineiust”, Mokil õnnestus väga hästi Federico nutt Francesco Cilea ooperist “Arleeslanna”.
On kiiduväärt, et noortele antakse võimalusi rahvusvahelistel üritustel esineda ja kogemusi omandada. Kokkuvõttes oli galaõhtu korralik ja aus, pakkudes äratundmis- ja osasaamisrõõmu.