Ajal, mil endast sunnib rääkima vaid ilm, on muudest silmahakkavatest tegudest väga vähe esile tõsta. Puhkuste aeg ju. Ülemäärast kuuma peljates poeb minusugune võimalikult varjulisse kohta ega kipu rannalisi üle lugema. Tegelikult võiks küll, et saada vastust küsimusele, kas sellesuvine rannakülastajate rekord on sündinud või mitte.
Juuli algul andis Pärnu Postimees teada, kuidas ühel nädalavahetuse päeval oli rannas 12 000 suvitajat ja seejärel tõusis nende hulk kiiresti 18 000 supleja-päevitajani. Arvata võib, et kesklinna ranna maksimum võiks olla 23 000 rannalise kanti, sest rohkema korral peaksid kõik juba ühel jalal püsti seisma.
Pärnu tuntumaid kroonikuid Olaf Esna on üles tähendanud, et 11. juulil 1982 oli Pärnu rannas ligi 20 000 peesitajat. Teine tähelepanek pärineb 1996. aastast, mil 10.-11. augustil olnud rannas ligi 45 000 inimest. Sellest peab aru saama nii, et mitte mõlemal päeval ei olnud liival lebasklemas Pärnu jagu rahvast, vaid ikka kahe päeva peale kokku.
Esnale toetudes võib meelde tuletada, et eelmise iseseisvuse ajal pani raudteevalitsus Tallinna ja Pärnu vahet käima suvitusrongi, et rannalised saaksid hõlpsalt edasi-tagasi kulgeda. Kohalik seitung kirjutas, et sel aastal pani bussifirma SEBE Tallinnast ja Tartust käima ekspressliinid, mis sõidutavad inimesed hommikul Pärnusse ja õhtul koju tagasi. Ei öömaja muret ega miskit.
Kui muust kirjutamiseks ainest napib, siis ilm meid hätta ei jäta. Lähipäevil lubatakse kogu Eestis üle 30kraadist suvesooja, üksnes rannikul võib olla jahedam. Nädala teine pool lubavat kergendust, kui selleks võib lugeda 24kraadist õhutemperatuuri.
Muide, kuumast seitsmevennapäevast on möödas vaid napp kaks nädalat ja kui vanarahvas meid alt ei tõmba, on viis nädalat veel ees.