Muusikast ja haritusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu kontserdimaja.
Pärnu kontserdimaja. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kui enamik Pärnu klassikakontserdi publikust on muusikaliselt haritud inimesed, leidub neidki, kes ei tea, millal mitmeosaliste klassika- ja sümfooniliste teoste esitamise ajal plaksutada. Kombeks on, et plaksutatakse ainult kogu teose esitamise lõpus.

Kirjutasin sellest ja Neeme Järvigi juhtis tähelepanu. Berliinis vabaõhukontserdil Waldbünes, kus publikut on 250 000 – 300 000 ning enamgi inimest, ei ole ma kordagi kuulnud, et keegi klassikateoste osade vahel plaksutaks. See näitab rahva muusikalist haritust. Meil on kontserdil 300-400 kuulajat ja ikka leidub mõni, kes osade vahel püüdlikult plaksutab.

Samal ajal oleme kitsid tunnustama jazz-kontserdil esitatava pala käigus soologa esinenud artiste. Aplaus temale on tunnustus ja seda võib avaldada teose keskel.

Klassikakontsertidel, kus on ette näha, et saali täitumus on pool või alla selle, võiks olla laste pilet sümboolse hinnaga. Viis-kümme minutit enne kontserdi algust saaks pileti kordades odavamalt.

Tartus oli Vanemuises ooperi- ja balletietendustele, kus külastajaid oli jäänud vähemaks, õpilastele ja noortele kolmandale rõdule tasuta sissepääs.

Pärnu kontserdimaja töötajatele ja isiklikult direktriss Marika Pärgile minu tänu ja tunnustus.

Tagasi üles