/nginx/o/2008/12/06/101663t1he6a2.jpg)
Leheloos “Võidulas näeb uut ajalooraamatut” (PP 14.07.10) on lõik, mis ei ole õige: “Nimi Võidula jäi Käru jõe äärsele Klaasivabriku asulale külge 1920. aastal rajatud võitööstuse järgi.”
Selgitus artiklile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidula meierei varemete vundamendil on aastaarv 1925. Klaasivabrikus pole kunagi võitööstust olnud, oli meierei, sest siin ei tehtud võid. Talumeeste meiereisse toodud piim aeti koorelahutajast läbi ja koor viidi Vändrasse, kus tehti võid. Vajadusel telliti või Klaasivabriku piimatoojatele Vändrast.
Klaasivabrik olevat rajatud 1822. aastal, samast ajast jäi asula nimeks Klaasivabrik, kohalikud ja naaberkülade rahvas nimetas asulat lihtsalt Vabrik.
Rõusa ja Klaasivabriku ning Vabriku naabruses elavatel Kullimaa küla meestel tekkis huvi või soov ehitada ühine meierei. 1924. aastast hakati pidama ühiseid koosolekuid nii Rõusas kui teinekord Vabrikus. Tekkisid vaidlused ja lahkhelid asukoha valimisel.
Rõusa mehed tahtsid meiereid Rõusa, Vabriku ja Kullimaa omad Vabrikusse. Lugu lõppes kokkulepet saavutamata.
Kanged Vabriku ja Kullimaa küla talumehed otsutasid ise endale Vabrikusse meierei ehitada. 1925. aastal oli meiereiga asi sealmaal, et tähistada võitu Rõusa meeste üle. Vabriku meierei valmis esimesena. Võidu tähistamiseks pandi asulale nimeks Võidula. Võidula nime ettepaneku tegi minu isa August Järvik (tollal Gross).