Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2014/09/24/3374917t1h5f2b.jpg)
Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet avaldas eile 15 kodaniku pöördumise valitsuse poole algatada uus ja tõeliselt sõltumatu parvlaeva Estonia hukkumise asjaolude uurimine. 20 aastat tagasi põhja läinud Tallinna-Stockholmi liinilaev viis merehauda 852 inimest, kellest üle 500 olid Rootsi kodanikud.
Pöördumises väljendatakse rahulolematust nii ametliku uurimiskomisjoni lõppjärelduste kui Rootsi tollaste valitsustega, kes küll lubasid hukkunute surnukehad üles tuua, kuid murdsid järjekindlalt lubadusi. ”Nagu mere kohal kadunuks jäänud lennukite hukkumise põhjuste täielik uurimine, nii tuleb toimida ka Estonia puhul,“ öeldakse pöördumises.
Üks pöördumisele allakirjutanu, mereajaloolane ja kirjanik Claes-Göran Wetterholm märkis Rootsi päevalehele, et Estonia merehauda valvama pidanud Soome rannavalve on oma tegutsemisraadiust vähendanud ja arvestades sukeldumistehnika tormilist arengut viimastel aastakümnetel, on Estonia vrakk muutunud huvilistele kättesaadavaks, sõltumata sellest, et see on rahvusvaheline rahula.
Esmaspäeval informeeris Estonial hukkunute omaste ja pääsenute ühendus SEA Rootsi parlamenti laevavrakki varitsevatest uutest riskidest. Rootsi seadusandjatelt nõuti, et Estonia vrakk tuleb põhjalikult dokumenteerida, enne kui seal pilt muutub.
Wetterholmi arvates on vaja olukorras, kus Estonia hauarahu enam kindlustada ei suudeta, vrakk üles tõsta, nagu toimiti Vene allveelaevaga Kursk aastail 2001–2002. Kui see pole võimalik, tuleb tuua ära hukkunute veel säilinud maised jäänused. Wetterholm möönis, et osa hukkunute sugulasi käsitleb Estonia vrakki ja hukupaika ühishauana, kuhu jäänute rahu ei tohi häirida.