Herilased peletab otse pesale lastav mürk

Herilased teevad pesa reeglina katuseräästa alla, kuhu inimestel on raske neid segama tulla. Foto: Ants Liigus

Kui enamasti on herilased eriti vilkad inimeste elamisse end sisse seadma augustis, saabus tänavu see aeg varem. Kes herilasi ei pelga, võib lasta neil rahus enda kõrval toimetada, teistel pole aga abi leidmine sugugi lihtne.

Kõikvõimalikes ettevõtete kataloogides tuhnides leiab vaid ühe firma, keda saaks Pärnumaal appi kutsuda elumajja tekkinud herilasepesa hävitamiseks. Paraku võtab OÜ Rentokil vastu vaid tellimusi, mis ei eelda kõrgele korrusele ronimist. Nii peavadki korrusmajade inimesed probleemile lahendust otsima oma tarkust või tuttava tuttavaid appi kutsudes.

Tavaline suvelõpu mure

Rentokili tehnik Deevi Laagus selgitas, et neil lihtsalt puuduvad vahendid kortermaja katuse alla tõusmiseks, aga tõrjetöö on edukas vaid siis, kui mürk otse pesasse viia.

Suurt mõtet pole herilastemure korral helistada ka häirekeskuse numbril 112, sest Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnutsi pole neilgi selle töö jaoks varustust. Küll hoiatas ta, et pesa avastamisel ei tohiks sellealase kogemuse ja kaitseriietuseta minna seda ise torkima.

Inimeste elamutesse pesa teinud herilaste probleem on iga-aastane ja suve teisel poolele on abiotsijaid palju.

“Inimesed kardavad herilasi, lausa paanikas helistab mõni,” rääkis Laagus. “Just nädala algul helistas maakonnast üks korrusmajas elav vanaproua, kes olevat päästeteenistuselt meie numbri saanud, ja kutsus kiiresti appi katuse ääre alla pesa teinud herilasi ära ajama. Kahjuks pidime ära ütlema, sest nii kõrgele me ronida ei suuda. Ta oli väga pahane, aga tänapäeval on tõesti selle mure korral keeruline abi leida.”

Pesad räästa all

Kõige sagedasem koht, kuhu herilased oma pesa teevad, on maja räästakastid, samuti puukuurid – kohad, kuhu inimestel on raske ligi pääseda.

“Äsja käisime herilasi peletamas ühest rookatusega majast. See oli tõeline pähkel: herilane poeb küll katuse alla, aga katsu sinna mürki pritsida,” jutustas Laagus.

Herilaste tõrjumisel ongi võtmeküsimus pesa juurde jõudmine. Nimelt tuleb mürki pritsida otse pesale, muidu pole tõrjetööst õiget tolku.

Rentokil kasutab herilaste tõrjumisel spetsiaalset mürki, kuid Laaguse sõnutsi võib julgelt proovida ise kodus herilasi vastavate aerosoolidega peletada. Kodu- ja aiatarvete poodidest leiab mitmelt firmalt mõnikümmend krooni maksvaid putukatõrje aerosoole, mis õige kasutamise puhul töö korralikult ära teevad.

Hea oleks tõrjetöö ette võtta juba siis, kui herilased alles majja pesa tegemas ja neid massiliselt liikumas pole. Selleks tasub majale ring peale teha ja otsida üles koht, kust herilased sisse lähevad.

“Pesani jõudmine on enamasti kõige keerulisem töö, sest ega selleks ju keegi maja lahti lõhkuda taha,” lausus Laagus. “Umbes õiges suunas peletusvahendi pritsimisest ei pruugi abi olla.”

Tõrjetööd oleks mõistlik teha kas õhtul hilja või varahommikul, kui putukad veel aktiivsed pole. “Kindlasti peaks seda tehes peas ja näo ees midagi olema ning kindad käes, sest herilased võivad vihaseks minna ja häirijale kallale tulla,” hoiatas Laagus.

Kes herilastega koos elada ei soovi ja ise tõrjetööd ette võtta kardab, peab Rentokili appi kutsudes arvestama jakobsoniga, kaugematesse kohtadesse sõidul lisandub kilomeetritasu.

“Tegelikult ei pea ju herilasi ära ajama, mul endalgi on kodus herilasepesa,” märkis Laagus. “Tõsi, väikeste laste puhul ei tasu riskida ja allergilistel inimestel võib nõelamise korral suur õnnetus juhtuda.”

Herilastega koos elades olgu reegel, et putukaid ei tohi järskude liigutustega eemale peletada, sest just nii suureneb nõelata saamise tõenäosus. Samuti tuleks õuepidude ajal oma toit hoolega katta, eriti magusad road ja joogid.