/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Värskete Eurobaromeetri andmete kohaselt pelgab euro tulekut 56 protsenti Eesti elanikest. Euro tulekuga on pigem või väga rahul vaid 37 protsenti küsitletutest.
Juhtkiri: Eurot pole inimestel põhjust karta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees kinnitab, et euro tulekut pole inimestel põhjust karta. Kogu krooniraha, mis rahval on pangakontodel, konverteeritakse kursiga 15,6466 eurodeks, raha saab vahetada pangakontorites ja piisavalt pikk on euro ning krooni paralleelselt käibimine.
Euro tulekuga ei tasu karta 1947. aasta rahareformi kordumist, kui kümne vana rubla eest anti üks uus, kuid hindu, makse ja koormisi uuele rahale ümber ei arvestatud.
Oleme Pärnu Postimeheski korduvalt kirjutanud, et ennekõike on raha vahetumisel meie rahakottides emotsionaalne mõju. Kui 44 tööaastaga pensionär saab praegu pihku näiteks 48 koidulat, siis eurodes oleks see kolm sajaeurost paberraha ja veel pisut peenikest puru. Kuidas selle piskuga järgmise pensionipäevani välja tulla?
Probleeme hakkab tekitama sularahamaksete puhul suur peenraha hulk. Euroraha ühe-, kahe- ja viiesendised on vanematele ning kehvema nägemisega inimestele raskesti eristatavad, kuid loobuda sellest peenrahast ei saa.
Euro paberraha pärast pole vaja suuremaid rahakotte muretseda, pigem läheb punni müntide tasku. Ent küllap jõuavad selleks ajaks müügile müntide hoidmiseks mõeldud “klotsid”, milletaolisi liikus ringi Nõukogude raha päevil.
Eurole üleminekut ettevalmistav komisjon on seadnud eesmärgiks saavutada 90protsendine euroteadlikkus elanike hulgas. Vägisi kellelegi midagi selgeks ei tee, aitab inimlik uudishimu €-päeva vastu.