Karen O, „Crush Songs“

Foto: PP

Kui paluda ühel keskmist mõõtu fännil New Yorgist pärit indie-bändi Yeah Yeah Yeahsi solisti Karen O-d kuidagi iseloomustada, oleksid märksõnadeks kindlasti pöörasus, mikrofoni kiljumine, tikanditega nahktagid, litrid kleidil ja punkari attitude. „Crush Songs“ on Karen O esimene sooloalbum, mis näitab teda hoopis teisest küljest.

Ehkki „Crush Songs“ on üllatavalt minimalistlik ja kammerlik, on seal siiski olemas see „miski“, mis teeb Yeah Yeah Yeahsist just Karen O näoga Yeah Yeah Yeahsi.

Karen O debüütkauamängiv on natuke indie, natuke folk ja sada protsenti akustiline, mis tähendab, et sellele võib ennustada suurt tulevikku hipsterite plaadimängijais. Kuigi hipsteri sõna suhu võttes võib keelelisel tasandil hea plaadi juba eos maha teha, on see siinkohal kompliment: Karen O järgib küll tahtlikult või tahtmatult suuri müüginumbreid lubavaid nõkse, ent samal ajal on tema värskel albumil endiselt küllaltki palju punki ja mõnes üksikus loos isegi huuled-mikrofoni-suudlemas kiljumist.