Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/30/111034t1hd0ac.jpg)
Vihma sadas ja tuju oli hea ja siis keegi ütles, et mehed, mis me siin niisama limonaadi lürbime. Et teeme parem midagi, mis kaaskodanikud peast ning jalust lolliks võtab. Midagi head ja toredat, noh. Et näed, üks mees kingib linnale padruniteta kahureid, teine varastab aiandist istikuid, kolmas lärmab ja räuskab niisama töörahva rõõmuks, meie aga istume põõsa sees, pilk tühi.
Mille peale ma arvasin, et kuna parim kingitus on raamat, siis võiksin linnavalitsusele Iljitši kogutud teosed annetada. Ja Veeliks pakkus kukeseeni. Ja Juhannes oli lahkelt nõus oma järjekordse naistuttava kultuuriosakonnale loovutama, kuna ei saa muidu kuidagi lahti.