Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2014/09/29/3389785t1ha080.jpg)
Pärnu linna turustamiseks võib ju vermida meenemünte, rõhutada mudaravila ja muuli ajaloolist tähtsust, kuid väga paljude eestimaiste ja välismaiste turistide jaoks oli, on ja jääb suvepealinna sümboliks Steffani pitsarestoran. Paljudel pärnakatel jääb suvel nende pitsa ja pasta söömata, sest lihtsalt ei õnnestu löögile saada, kuid sellevõrra suurema hooga rünnatakse restorani sügise saabudes.
Oktoobri lõpul aasta tagasi juhtus sündmus, mis jättis nii pärnakad kui linnakülalised tänavuse veebruarini maitsvast söögist ja meeldivast õhkkonnast ilma. Steffani restoran põles ja söestusid mööbel, seinad, maalid, lauanõud. Kolleeg Ants Liiguse võimsad, kuid kurvad fotod Steffani mustaks tõmbunud interjöörist püsivad nii mul kui arvatavasti paljudel teistelgi liigagi hästi meeles, kuigi kunagine varasem hiilgus ja õhkkond on seal taastatud.