/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Üleriiklik statistika näitab, et prügivedu on seaduse kohaselt korraldamata veel 13 omavalitsuses. Need on kümme valda ja Kohtla-Järve, Rakvere ning Kärdla linn. Sama arvepidamise järgi peaks Pärnumaal vähemalt prügiveoga kõik korras olema.
Juhtkiri: Odava prügiveo poolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult puudub Pärnus küll igasugune kindlus, et jäätmeveo ainuõiguse konkursil parimaks tunnistatud Ragn-Sells sellega niipea tegelema saab hakata. Teistele senistele prügivedajatele on see elu ja surma küsimus ikkagi ühes suuremas kohalikus omavalitsuses. Seega poleks midagi imestada, kui paragrahvi väänajad leiavad mõne konksu, et konkursi tulemused vaidlustada.
Valdava enamuse pärnakate huvides oleks aga Ragn-Sellsi võimalikult kiire tööle asumine. Peamine argument on muidugi prügiveo kahanev hind. Õiglane on nii vanapaberi, kartongi kui biolagunevate jäätmete konteineri/kuupmeetri sendine hind, sest kogu see kraam läheb taaskasutusse. Linnal õnnestuks tõenäoliselt sügisel leheveoringidelt kokku hoida.
Kui Ragn-Sells hakkab sõlmima linnakodanikega uusi prügiveo lepinguid, saab avalikuks nende kaaslinlaste hulk, kes siiani on oma prügi kuhugi mujale kui oma prügikasti sokutanud. Muidugi pole välistatud, et saame kuulda mõnest innovaatilisest kodumajapidamisse sobivast jäätmekäitlussüsteemist, mis välistab igasuguse prügi tekke.
Arvestades seda, kui vaevaliselt on Pärnus kulgenud prügiveo korraldamine, on ainuõiguse andmine vedajale kaheks aastaks väga lühike aeg. Samuti peaks seadus aitama välistada sellise olukorra tekke, kus jäätmevedajatel õnnestus näiteks Pärnu linnavalitsust ligi viis aastat lollitada. Jäätmeseaduse kohaselt peaks prügivedu olema omavalitsustes korraldatud juba alates 2005. aasta 1. jaanuarist.