Audru muuseum kujunes Helgi Rootsi nägu

”Mul on komme kõike vana alles hoida, nii ka oma koolivihikuid,” räägib kauaaegne pedagoog Helgi Roots ja näitab värvipliiatsitega joonistatud pilte 2. klassi vihikust. Foto: Urmas Luik

Audru muuseumi kaminasaalis on vaatamiseks välja sätitud koolitarbed, raamatud ja vihikud, millest suurem jagu pärit muuseumi juhataja Helgi Rootsi lapsepõlvest.

Õhukesed joonelised vihikud on viimse reani tindisulepeaga täis kirjutatud, valged vihikud aga servast servani värvipliiatsitega täis joonistatud. Piltidelt kangastub väikese tüdruku silmade läbi maaelu ja sõjaaeg, kui ühed läksid ja teised tulid. Kõrvuti lehtedel on pildid maja õues lehviva sinimustvalgega ja sõduritest, kes marsivad punaste lipukangaste all.

Helgi on sõjaaja laps, kellele on mällu sööbinud pilt emast, kes rindejoone ületamise eest sai kuulihaava. Rindejoon jooksis Kamari külas maja ja lauda vahelt ja ema tahtis minna loomi söötma. Poolteist kuud hiljem tuli ta koju, poolteist kuud ei teadnud Helgi ega temast paar aastat vanem õde, kas nad näevad veel ema, kelle punaarmeelased haavamise järel kaasa viisid.