Ükski prohvet pole kuulus omal maal, ütleb vana ja kulunud ütlus. See ei kehti ainult kultuuritegelaste kohta, kelle puhul seda väljendit sageli kasutatakse, sest niisama hästi võib seda Andrus Ansipi näitel väita poliitikutegi puhul.
Tellijale
Juhtkiri: Andrus Ansipi võitlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikka aega Eesti Vabariigi peaministri toolil istunud Ansip lahkus kohalikust poliitikast suunaga Euroopa Komisjoni üpris õigel ajal. Inimlik väsimus ja pidev ning kestev häda sellega, et kunagi ei olda rahul võimulolijatega, on mõistetavad. Esimese hooga, ja usutavasti siiani, leidus kahtlejaid, kas Ansip suudab komisjonis olulisele ametikohale pürgida ja kas tema pürgimine sellele eos ei katke. Ei katkenud, vastupidi, Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendikandidaadina on ta kiidusõnu pälvinud isegi konkurentidelt ja ajakirjanduselt.