Juhtkiri: Julgus mõelda suurelt

Pärnu Postimees. Foto: PP

Pärnus on suurelt mõtlemisega teatud probleem. Vanemad inimesed saavad aru, et isegi kui mõelda suurelt, ei ole linnal rahajõudu unelmaid ellu viia. Paremal juhul saaks linn laenata eelarvet ohustamata paar–kolm miljonit, lisada võib-olla teist niisama palju ja olekski kõik. Selle raha eest suurelt ei ehita.

Samal ajal võiks tulevikku suunatult siiski üritada suurelt mõelda. Selle parim näide oli äsjane tulevikutegijate ideekonkurss ”Pärnu jõgi ettevõtluse heaks“. Konkurss näitas järjekordselt, et Pärnu jõgi on alakasutatud, me ei oska väärtustada selle veekogu võimalusi, ei ole suutnud muuta seda atraktiivseks puhkuse veetmise paigaks ja kui Jaansoni rada kõrvale jätta, on arendustegevuski jõekallastel soikunud.

Jõge on püütud väärtustada varemgi. Näiteks 1980. aastate keskel võttis Pärnu kultuuriavalikkus pikalt ja põhjalikult sõna vajaduse suhtes viia tööstus jõekallastelt Niidu piirkonda ning arendada jõe piirkonda kultuuri- ja meelelahutusalana. Kavandati suurejoonelist ülelinnalist kultuurimaja koos vabaõhulavaga. Need pidanuks kerkima Pärnu REVi tollasele kinnistule ja Kesklinna silla poolsele kaldale.